Riigiasutused piiravad eraelu kaitsele viidates juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt märkega „asutusesiseseks kasutuseks“. Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama.
Kärt Pormeister (PhD) on Eesti õigusteadlane ja -nõustaja, kes on spetsialiseerunud tervise- ja andmekaitse regulatsioonidele.
Eestis on tasakaal andmekaitse nõuete ja avaliku teabe saamise õiguse vahel paigast ära, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/IKÜM) rakendumine on andmete kättesaadavust veelgi vähendanud.
Tehnilised juurdepääsupiirangud nagu näiteks robotlõksud ja hulgiallalaadimise piirangud takistavad avaliku teabe kättesaadavust ja väärindamist, selgus 18. oktoobril avaldatud Arenguseire Keskuse uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“.
Andmevabaduse teema vajab Eestis selgemat vastutajat ja eestseisjat, selgus Arenguseire Keskuse 18. oktoobril esitletud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused.“ Uuringu järgi on piirangud avalikule teabele viimase 20 aasta jooksul kasvanud.
Arenguseire Keskus avaldas 18. oktoobril 2022 uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel.
Arenguseire Keskus avaldab teisipäeval, 18. oktoobril uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel. Uuring näitab, et juurdepääs avalikule teabele on ametkonniti ebaühtlane.
Kärt Pormeister
õigusteadlane