Arvestades juba teist aastat kestvat majanduslangust ja selle võimalikku jätkumist veel mõnda aega, on järjest jõulisemalt esile kerkinud Eesti pikaajalise konkurentsivõime ning selle tugevdamiseks vajalike muudatuste teema. Kuigi Eesti majanduse käekäiku analüüsivaid asutusi on mitmeid, on avalik arutelu meie pikaajalise konkurentsivõime tugevdamise üle jäänud pigem napiks.
Raportid
Koolide ja koolivõrgu efektiivsusuuringu põhieesmärk on pakkuda uudset ja asjakohast alusinfot koolivõrguga seonduvate otsuste tegemiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
Analüüsi viis läbi Civitta Eesti AS. Analüüs on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.
Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).
Uuring „Andmed tulevikuühiskonnas“ on valminud Riigikantselei ja Arenguseire Keskuse tellimusel eesmärgiga aidata suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ning kujundada andmevaldkonnas pädevat ja tulevikku vaatavat poliitikat.
Uuring valmis Arenguseire Keskuse hanke „Avaliku teabe kasutusvõimalused“ raames. Uurimistöö eesmärkideks oli hinnata avaliku teabe kasutatavuse õiguslikku keskkonda Eestis, andmekogude praktilist kasutuskogemust ning andmetele juurdepääsu Eestis võrreldes võrdlusriikidega (Soome ja Leeduga).
Investeering kõrgharidusse on nii indiviidile kui ka valitsusele pikka ettevaadet nõudev otsus. Uuring käsitleb kõrghariduse rahastamist erinevatest vaatenurkadest.
Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.
Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuuna üheks nurgakiviks on maksutulude pikaajaline prognoosimine. Uuring kirjeldab, millistel eeldustel ja milliste andmete põhjal ning milliste arvutusloogikatega on tulemusteni jõutud. Metoodika aluseks on Rahandusministeeriumi pikaajaline maksumudel, mida kasutati olemasolevate maksudega seotud arvutusteks. Tulevikukindla maksustruktuuri töös on loodud mitmeid uusi makse, mille igaühe jaoks loodi spetsiaalne sisendandmestik ja arvutusloogika.
Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskuses CentAR ja on osa Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri seiretööst.