Varamaksud moodustavad Euroopa Liidu riikide maksutulust keskmiselt 5%. Eesti varamaksud on nende hulgas kõige madalamad. Kui Eesti varamaksude osakaal SKP-st oleks EL-i keskmisel tasemel, laekunuks 2019. aasta riigieelarvesse 530 miljonit eurot enam maksutulu.
Raportid
Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid ja maksuerandid moodustavad vaid 1% SKT-st. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eestis suurem roll tarbimismaksudel, sarnane osakaal tööjõumaksudel ning oluliselt väiksem kapitali- ja varamaksudel. Rahvastiku vananemine ja töövormide muutumine hakkab tulevikus vähendama tööjõumaksude osakaalu riigi kulutuste rahastamisel.
Keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest kogutakse Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt. Samas ei saa keskkonnamaksud olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud.
Kõik Euroopa Liidu riigid kasutavad tervisekäitumise mõjutamiseks makse ja aktsiise. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tulude osakaal on Eestis EL-i liikmesriikidega võrreldes suurimate seas. Samas on kasutamata mitmed muud võimalused maksude ja soodustustega inimeste tervisekäitumise edendamiseks.
Eesti kuulub nende väheste OECD riikide hulka, kus teadus- ja arendustegevust (TA) soodustavaid maksuerandeid kasutusel ei ole. Eestis on langetatud valik edendada ettevõtete TA-d ja innovatsiooni toetusprogrammide abil (vt EAS.ee), see võimaldab abi paremini sihtida. Teisalt on maksusoodustustel toetustega võrreldes suurem mõju TA laiemale levikule ettevõtete seas. Seetõttu kasutavad arenenud riigid mõlemaid instrumente.