Ühiskonna vananemine ja kiired muutused tööturul tõstavad Eesti ette küsimuse, kuidas tagada lähikümnenditel elanikele vajalikud teenused, kirjutatakse värskes Arenguseire Keskuse aastaraamatus.
Uudis
Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.
Järjestikuste majanduskriiside tulemusel teravneb platvormitöötajate puuduliku sotsiaalkaitse probleem, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Digiplatvormide vahendusel töötamise vähesed või puuduvad sotsiaaltagatised hakkavad mõjutama ka Ukraina sõjapõgenikke.
Eesti maksusüsteem peab stabiilsuse säilitamiseks järgmise 15 aasta jooksul kohanema majanduse digitaliseerumise, ühiskonnas süveneva ebavõrdsuse ja rohepöördest tulenevate nõuetega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Sotsiaalmaks suudab Eestis maksuliigina katta järjest väiksemat osa sotsiaalteenuste rahastamisest, selgub järgmisel nädalal avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Näiteks inimeste liikumine töölepingulisest töösuhtest teenuseosutajaks vähendab sotsiaalmaksu ligi 40 miljonit eurot aastas.
Eesti seisab silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega samas kui rahvastiku vananemine toob kaasa sotsiaalkulude kasvu 2,5 miljardi euro võrra järgmise 15 aasta jooksul. 19. novembril toimub Arenguseire Keskuse konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“.
Euroopa Liidu rohepööre on käivitunud ja sellel on hetkel veel lõpuni teadmata mõju ettevõtluse konkurentsivõimele ning energia varustuskindlusele, samuti toob see kaasa üleminekuraskusi haavatavatele elanikkonnagruppidele. 21. oktoobril toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks energiapööre Eestis olla ühtaegu tõhus, tulus ja valutu?“ arutatakse, kuidas rohepööre saaks olla kiire, majanduslikult tulus ja sotsiaalselt õiglane.
Omakeelse arvuti- ja digikeskkonnata väikekeeli ootab tõenäoliselt ees kadumine, sest igapäevaelu alates virtuaalsest assistendist ja lõpetades autoga suhtlemisest suunab kasutama tugeva tehnoloogilise toega keeli. Millised on eesti keele võimalused, arutatakse homme toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas tehnoloogia päästab eesti keele?“