Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Eesti piirkondlike ettevõtlusvõrgustike analüüs käibemaksutehingute andmetel
Arenguseire Keskuse tellimusel tehti uuring, mis kasutas Eesti ettevõtete anonümiseeritud tehinguandmeid regionaalsete väärtusahelate ja klastrite kirjeldamiseks.
Üks põhiküsimusi on see, kas geograafiline lähedus on oluline ettevõtetevahelise koostöö tekkimiseks. Üksteisele lähemal asuvatel ettevõtetel on üldjoontes samasugune juurdepääs klientidele ja turgudele, uutele patentidele ning piirkondlikule teadus- ja arendustegevusele. 2016. aasta käibemaksutehingute andmete põhjal võib järeldada, et geograafiline lähedus on Eesti eri piirkondade ettevõtete koostöö tekkimisel oluline. Suurem osa ettevõtetevahelisest kaubandusest toimub oma regiooni piires. Selgelt eristub Tallinna kui Eesti mõistes suurlinna ja majanduskeskuse roll – peaaegu kõigi piirkondade jaoks on Tallinn kohalike klientide järel olulisuselt teine sihtturg. Samuti paistab silma Tartu kui Lõuna-Eesti keskus – Lõuna-Eesti on väga oluline sihtturg Tartu ettevõtetele ja pea samavõrd oluline on Tartu Lõuna-Eesti ettevõtete jaoks.
Analüüs aitas Eestis tuvastada 12 ettevõtete kommuuni, mille suurus ja sisemine harustruktuur on suhteliselt erinev. Suurim kommuun hõlmab enam kui 11 000 ettevõtet. Kommuunidesse kuuluvate ettevõtete mitmekesine regionaalne jaotus viitab, et kõigi piirkondade ettevõtted on otseselt või kaudselt üksteisega seotud ning neil on suur tõenäosus vastastikku tehinguid teha. Sellest hoolimata näitavad varasemad tulemused, et suurem osa kaubavahetusest toimub oma regiooni piires. See annab põhjust eeldada, et kui ettevõttel on valida kahe potentsiaalse partneri vahel, tehakse lõplik otsus nende ettevõtete asukoha järgi. See omakorda viitab, et regioonidevahelist kaubandust piiravad barjäärid, mis on muuhulgas seotud transpordikuludega.
Hinnati ka erinevates regioonides paiknevate ettevõtete väärtusahelate pikkust ehk tehingute arvu, mis on tarvilik toote või teenuse loomisest kuni selle lõpptarbijani viimiseni, ning selle seost tootlikkuse tasemega. Keskmine väärtusahela pikkus on piirkonniti küllalt erinev – Lõuna- ja Kesk-Eestis suhteliselt pikem ning Põhja- ja Lääne-Eestis lühem.
Väärtusahela pikkuse ja tootlikkuse suhe on piirkonniti erinev. Tallinnas ja Harjumaal on negatiivne seos lisandväärtuse ja väärtusahela pikkuse vahel, mis on ilmselt selgitatav kõrge lisandväärtusega äriteenuste suure osakaaluga.
Autor: Irina Martyanova, Tartu Ülikool