Arenguseire Keskuse tellitud omavalitsuste efektiivsuse analüüs näitas, et Eesti omavalitsused on üldiselt tõhusad, kuid nende võime pakkuda kvaliteetseid teenuseid elanikele on viimastel aastatel hinnatõusu tõttu vähenenud.
Kodule lähimas algkoolis ei käi ligi pooled õpilased ja elukohajärgses gümnaasiumis ligi 60% õpilastest. Suur siseriiklik haridusränne näitab, et paljud pered otsivad kvaliteetsemat haridust ning jätavad kodule lähima kooli kõrvale, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eestisisene haridusränne üldhariduses”.
Arenguseire Keskuse värske lühiraport toob esile, et Eesti tervishoiusüsteemis kasvab lähiaastatel vajadus võõrtööjõu kaasamiseks. Samuti suureneb pidevalt nii erasektoris kui ka mitmel töökohal töötavate tervishoiutöötajate osakaal, mis omakorda vähendab riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkust ja pikendab patsientide ooteaegu.
Arenguseire Keskuse seminaril arutleti tervishoiu rahastamise tuleviku ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö vajalikkuse üle. Peamiste teemadena räägiti, kuidas suurendada tervishoiusüsteemi efektiivsust tulemuspõhise rahastamise abil ning kuidas sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi koostöö võiks parandada teenuste kvaliteeti ja vähendada pikaajalisi kulusid.
Erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eesti omavalitsused kohustatud koostööks avalike teenuste pakkumisel. Samas teiste riikide kogemus näitab, et tihedama koostöö korral paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet inimeste jaoks, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Kohalike omavalitsuste koostööpraktikad Eestis”.
Alanud aastal uurib Arenguseire Keskus kohalike teenuste kättesaadavust, milleks viiakse läbi ruumiandmete analüüs, et hinnata olulisemate teenuste kaugust inimeste elukohtadest ning omavalitsuste efektiivsuse analüüs, et saada ülevaade sellest, kui tõhusalt olemasolevaid ressursse kasutatakse.
Majanduskomisjon tutvus Arenguseire Keskuse möödunud aasta tegevusaruandega ning kinnitas konsensuslikult tänavused uurimissuunad.
Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, tõdeb Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”.
Tänapäeva noortel on otsuste tegemisel üha rohkem sõnaõigust. Nad saavad osaleda valimistel, neil on parem juurdepääs meediale ja üha enam noori kaasatakse ühiskondlikesse tegevustesse, mis toovad kaasa uuendusi. Kõigest sellest lõikavad aga enim kasu Euroopa populistlikud äärmuslikud parteid, kirjutab Tallinna Ülikoolis politoloogiat õppiv noor ukrainlane Oleksii Shpak Arenguseire Keskuse blogis.
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda