Arenguseire Keskus korraldab täna, 13. mail kell 15.15−17.00 veebiseminari „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“.
Eesti ettevõtteid motiveerib kultuuri ja spordi toetamisel enim missioonitunne, kuid üha olulisemaks muutub kohaliku kogukonna toetamise eesmärk.
Teisipäeval, 6. mail kell 12.30−13.30 tutvustab Arenguseire Keskus uut raportit “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas”, mis annab ülevaate Eesti kultuuri ja spordi toetamise võimalustest olukorras, kui riigieelarve on defitsiidis ning paljud valdkonnad vajavad lisaraha.
Arenguseire Keskuse analüüs näitab, et Eesti omavalitsuste tulude suurendamine parandaks avalike teenuste taset ja kättesaadavust, kuid tavapärasest iga-aastasest tulude kasvust selleks ei piisa. Vajalik on leida lisatulusid, teha põhimõttelisi uuendusi või vähendada omavalitsuste kohustusi.
Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et tehisaru levik tõstab oluliselt ettevõtete tootlikkust, kuid Eesti ettevõtted on võrreldes Taani ja Soomega maha jäämas tehisintellekti rakenduste levikus.
Arenguseire Keskus toob vastvalminud aastaraamatus välja, et vananeva rahvastikuga kaasnevaid sotsiaalkulusid aitaks ohjata paremini sihitud ennetus. Inimeste andmete senisest tõhusam rakendamine vajab aga õigusselgust andmete kasutamise lubatavuse osas.
Veebiseminaril arutati, kas ja kuidas on võimalik omavalitsuste teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust parandada, optimeerides samal ajal ka kulusid.
Arenguseire Keskuse tellitud omavalitsuste efektiivsuse analüüs näitas, et Eesti omavalitsused on üldiselt tõhusad, kuid nende võime pakkuda kvaliteetseid teenuseid elanikele on viimastel aastatel hinnatõusu tõttu vähenenud.
Kodule lähimas algkoolis ei käi ligi pooled õpilased ja elukohajärgses gümnaasiumis ligi 60% õpilastest. Suur siseriiklik haridusränne näitab, et paljud pered otsivad kvaliteetsemat haridust ning jätavad kodule lähima kooli kõrvale, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eestisisene haridusränne üldhariduses”.
Arenguseire Keskuse värske lühiraport toob esile, et Eesti tervishoiusüsteemis kasvab lähiaastatel vajadus võõrtööjõu kaasamiseks. Samuti suureneb pidevalt nii erasektoris kui ka mitmel töökohal töötavate tervishoiutöötajate osakaal, mis omakorda vähendab riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkust ja pikendab patsientide ooteaegu.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda