Uudised

Konkurentsivõime eksperdikogu rõhutab täna avaldatud raportis “Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2026“, et vaatamata välisnõudluse taastumisele ja Eesti majanduse väljavaate paranemisele, sõltub Eesti majanduse pikaajaline konkurentsivõime ettevõtete investeeringutest töötajate  oskustesse, tehnoloogiasse, automatiseerimisse ja energiatõhususse.

Eesti ettevõtted kogevad rahastamistaotluste tagasilükkamist ligi kolm korda sagedamini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kõige selgemad rahastuslüngad ilmnevad Eestis innovatsiooni turuletoomisel, keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja suurprojektide rahastamisel ning uutele eksporditurgudele sisenemisel.

Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse rohkem kui Läti ja Leedu ettevõtted kokku. Palkade kiirem kasv on sundinud Eesti ettevõtteid lõunanaabritest varem automatiseerima ja digitaliseerima. Teadmusmahukate teenuste osakaal kasvab ning teenused kokku moodustavad juba peaaegu poole Eesti ekspordist.

Platvormide kaudu sõidujagamis- või kullerteenust pakkuvatest inimestest viiendik asub karjääritupikus, töötades täistööajaga valdkonnas, mille jaoks on nad enda hinnangul ülekvalifitseeritud, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Kas platvormitöö toetab karjääri?“.

Eurostati uusim prognoos näitab, et järgmise poolsajandi jooksul tõuseb Eestis oodatav eluiga 85 aastani ning oodatav tööelu võib pikeneda 45 aastani. Pikem tööelu tähendab paratamatult, et inimestel tuleb oma oskusi täiendada, karjäärisuunda muuta või uusi tööviise õppida, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Pikenev tööelu ja elukestev õpe“.

Arenguseire Keskuse uus uurimissuund keskendub sellele, millist elukestva õppe süsteemi vajab Eesti tulevikus vananeva rahvastiku tingimustes. Kevadel valmivas raportis tuuakse välja peamised trendid ja võimalikud stsenaariumid olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb, tööelu pikeneb ning vanemaealiste oskuste pidev uuendamine muutub üha olulisemaks.

Tehnoloogilised uuendused ja tehisaru mõjuvad ettevõtete tootlikkusele positiivselt vaid siis, kui muutuvad ka tööprotsessid ja juhtimine. Eesti riiklik eesmärk tõsta tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab lisaks ka töötajate sotsiaalsete ja koostööoskuste parandamist, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.

Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti tuleviku-uuringute Instituudi poolt koostatud raport leiab, et tulevikus langeb järjest väiksemale noorte põlvkonnale suurem vastutus nii majandus- kui ka ühiskonnaelus. Samal ajal pidurdab noorte iseseisvumist, otsustusvõimet ja ühiskonnas osalemist vaimse tervise kriis.