Arenguseire Keskus töötas välja kõrghariduse rahastamise veebipõhise kalkulaatori, millega saab hinnata erinevate rahastamisvalikute mõju Eesti kõrgharidussüsteemile.
Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks tuleks lõpuni viia tasuta kõrghariduse reform või kaaluda õppemaksude tagasitoomist koos konkurentsivõimelise õppelaenusüsteemiga, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust “Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis”.
Kuidas mõjutas pandeemia ja hakkab mõjutama Ukraina sõda Eesti peresid, küsitakse täna, 28. aprillil toimuval Arenguseire veebiseminaril „Milline tulevik ootab Eesti peresid?“. Seminaril vaadeldakse ka laste peredest eraldamise, asendushoolduse ja peremudelite trende Eestis.
Kui riik ei suuda tasuta kõrgharidust jätkusuutlikult rahastada, tuleb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime hoidmiseks avardada haridusasutuste rahastamisvõimalusi, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse rahastamine Eestis“. Õppemaksu kaotamine 2013. aastal pole suurendanud kehvemal järjel perede laste ligipääsu kõrgharidusele.
Ühiskonna vananemine ja kiired muutused tööturul tõstavad Eesti ette küsimuse, kuidas tagada lähikümnenditel elanikele vajalikud teenused, kirjutatakse värskes Arenguseire Keskuse aastaraamatus.
Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.
Kui Eesti inimesed saavad alates 2021. aastast kohustuslikus kogumispensionis kogutud raha vabalt kasutada, siis kuidas saadakse hakkama pensionipõlves, küsitakse täna Arenguseire Keskuse korraldataval veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Seminaril saab ülevaate teiste riikide sarnastest reformidest ja Eesti reformi võimalikest mõjudest aastani 2100.
Järjestikuste majanduskriiside tulemusel teravneb platvormitöötajate puuduliku sotsiaalkaitse probleem, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Digiplatvormide vahendusel töötamise vähesed või puuduvad sotsiaaltagatised hakkavad mõjutama ka Ukraina sõjapõgenikke.
Kõrgkoolid üle maailma pakuvad järjest rohkem veebipõhist haridust, mis hakkab tulevikus suurendama konkurentsi ka Eesti kõrgharidusturul, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Kõrghariduse arengusuundumused“. Eestis suurenes kahe aastaga mõnel veebikursusel osalenute osakaal 26 – 64-aastaste seas 15%-lt 35%-ni.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda