Uudis

14. oktoobril 2025 toimunud Arenguseire Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühisseminaril „Mida näitab gümnasistide õpiränne ja kuidas see on koolide tulemustega seotud?” arutleti, kas Eesti gümnaasiumiastme koolivõrk ja hariduskorraldus suudavad tagada kõigile noortele võrdsed võimalused või süvenevad hoopis piirkondlikud ja sotsiaalsed lõhed hea hariduse kättesaadavuses.

Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Kaabliga ühenduste hinnad on aga lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.

Välisinvestorite seas on kasvanud huvi Eesti ettevõtete ja ülikoolide kompetentside vastu muldmetallide väärindamise vallas, mis avab Eestile head võimalused saada Euroopa kompetentsikeskuseks, leiab konkurentsivõime eksperdikogu Riigikogule esitatud raportis „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“.

Kõrghariduse riiklik rahastamine on viimasel kümnendil kasvanud sisemajanduse kogutoodangust ja keskmisest palgast ligi kaks korda aeglasemalt. Kui riigi panus kõrgharidusse pärast 2026. aastat enam ei kasva, on alternatiiviks õppemaksude kehtestamine, nendib Arenguseire Keskus uues lühiraportis.

Eesti tervishoiukulude kasvule avaldavad suurimat mõju tehnoloogiate kallinemine, palgakasv ning teenuste suurem kasutamine. Trendide jätkumisel kasvab tervishoiukulude osakaal SKP-s tõenäoliselt ka edaspidi, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Eesti tervishoiukulude kiire kasvu põhjused”.

Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverents „Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?“ toimub 24. septembril 2025 Riigikogu konverentsisaalis ja Worksupis. Tutvu kavaga ja registreeru!

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et hoolimata investeeringutest ja tootlikkuse kasvust on Eesti põllumajandustootjad kahjumis. Konkurentsivõimet vähendavad kulude kasv ja madal toorme väärindamise tase.

Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.

Prognoositust väiksem sündimus vähendab riigi kulusid perepoliitikale ja haridusele, kuid pikaajaliselt tähendab see kuni 1,3 miljardit eurot väiksemat maksutulu, toob Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Rahvastiku vananemise ning madala sündimuse mõju riigi pikaajalistele kuludele ja tuludele”.