Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Meie missioon on aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele.
-
22.05 2022Raport: 30 000 sõjapõgenikku lükkaks Eesti rahvastikuprobleeme üle 20 aasta edasi
Kui Eestisse jääks püsivalt elama 30 000 Ukraina sõjapõgenikku, lükkaks see Eesti rahvaarvu kahanemist edasi enam kui 20 aastat, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit.“ Keskus koostas rahvastikustsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 sõjapõgeniku Eestisse jäämise kohta.
-
27.04 2022
Pikksilm
Globaalse kliimamuutuse mõjude vähendamiseks käivitatud Euroopa Liidu rohepöörde ja Ukraina sõja tõttu muutunud julgeolekukeskkond tõstavad teravalt esile Eesti elanike ja ettevõtete energiaga varustamise. Kuigi Eesti maa- ja meretuuleenergia tootmise potentsiaal on suurem riigi energiavajadusest, on tuuleparkide rajamine viimase kümne aasta jooksul takerdunud.
Kliimamuutuste pidurdamiseks käivitatud rohepööre toetub taastuvenergeetikale, mille osakaalu kasvatamine suurendab järjest nõudlust haruldaste maapõuevarade järele. Valdav osa Euroopa Liidus kriitiliseks liigitatud maavaradest tarnitakse väljastpoolt ühendust. Globaalses plaanis on Hiina osakaal kriitiliste toormetega varustamisel ligi kaks kolmandikku, koos Lõuna-Aafrika ja Kongoga kannavad need riigid ligikaudu 80% kriitiliste metallitoormete globaalsest varustusturust.
Eesti lasterikastes peredes (3+ last) kasvavate laste arv on tõusuteel, üksikvanemaga elavate laste arv on kahanemas. Peretüüp mõjutab oluliselt ka laste heaoluhinnanguid – üksikvanemaga elavad lapsed on eluga vähem rahul kui koos mõlema sünnivanemaga elavad lapsed. Eesti peresuhetel on tulevikus kolm võimalikku arengusuundumust.
Viimased videod
Veebiseminar “Milline tulevik ootab Eesti peresid?”
28. aprillil 2022 toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar “Milline tulevik ootab Eesti peresid?”.
Agnieszka Chłoń-Domińczak: usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada
Eesti pensionisüsteem on praegu poolik ja sellel puudub selge loogika, näiteks on meil kaks vabatahtlikku sammast. Kui aga panna teine ja kolmas sammas omavahel kokku, siis on vaja kogu süsteem uuesti läbi mõelda, öeldi 24. märtsil toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rõhutas, et usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada, kuid väga raske uuesti üles ehitada.
