Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.
-
07.06 2026Õigusanalüüs: platvormikullerid ja -taksojuhid loetaks vaidluse korral tõenäoliselt töötajateks
Platvormikullerite ja -taksojuhtide tööalane staatus liigitataks Eestis vaidluse korral tõenäoliselt töölepinguliseks suhteks, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud õigusanalüüsist. Ka Euroopas on enamik kohtuvaidlusi lõppenud sellega, et platvormitöö tegija on kvalifitseeritud töötajaks, misjärel on platvormid muutnud töötegemise korraldust.
Toimunud üritused
Vaata kõiki üritusiViimased „Pikksilma“ artiklid
Tervise- ja heaolutehnoloogiad1 on muutunud inimkeskseks. See tähendab, et igaüks peab oma tervist ja elu puudutavaid valikuid tehes üha enam ise vastutust võtma ja initsiatiivi haarama. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamine nõuab aga nii tervishoiutöötajalt kui ka tavainimeselt uusi pädevusi, lisaks tuleb tehnoloogia potentsiaali rakendamiseks esmalt lahendada rida valdkonnaspetsiifilisi probleeme. Muu hulgas tuleb tagada, et kõigil inimrühmadel oleks tervise- ja heaolutehnoloogiatele võrdne ligipääs ning oskused ja võimalused uudsete lahenduste kasutamiseks.
Eesti põllumajanduse tulevikku kujundavad rahvusvahelise kaubanduse reeglite ja võimaluste muutumine, vajadus kindlustada toidujulgeolek ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetused ja piirangud, milles üha olulisemal kohal on kliima- ja keskkonnahoid. Täiendavalt mõjutab sektorit biotehnoloogia areng, mille viljadest osasaamine eeldab algatusvõimelist tegutsemist. Oluline on mõista, millised uued võimalused võivad nende tegurite koosmõjul kujuneda ning kuidas olla valmis neid võimalusi kasutama, kirjutab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja projektijuht Erik Terk.
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica.
Viimased videod
Veebiseminar “Kuidas muuta kasvavad kaitsekulutused majanduskasvuks?”
Veebiseminaril rääkisime sellest, kuidas kaitsekulutustest maksimaalne majanduskasv kätte saada ning arutasime ekspertidega, mida Eesti selleks tegema peaks.
Uurimissuunad
Majanduse konkurentsivõime tulevik
Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis
Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas
