Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Meie missioon on aidata kaasa varase valmisoleku loomisele poliitikakujunduses.
-
16.09 2023Raport: Iduettevõtetel tasub vaadata rakutüvede digitaliseeritud arendamise suunas
Rakutüvede digitaliseeritud arendamine on ekspertide hinnangul üks kuuest Eesti jaoks kõige olulisemast süvatehnoloogiast, kus suurt läbimurret oodatakse lähima kahekümne aasta jooksul. Eesti võimalused selles valdkonnas on seotud eelkõige ravimite arendamise ja personaalmeditsiiniga, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Rakutüvede digitaliseeritud arendamine: hetkeseis ja väljavaated”.
Viimased „Pikksilma“ artiklid
Eesti energia- ja liikuvusekspertide seas valitseb üksmeel selliste rohepöörde meetmete osas, mis on olemasolevaid süsteeme lihviva loomuga, kuid laiemateks muutusteks on need tõenäoliselt ebapiisavad, näiteks linnahaljastus või turismisektori arendamine Ida-Virumaal. Pöördelisemate meetmete rakendamine, näiteks keskkonnakulude kombineeritud maksustamine, on aga märksa vastuolulisem teema, kirjutab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehnoloogiauuringute kaasprofessor ning Sussexi Ülikooli siirdeuuringute teadur Laur Kanger.
Andmekogude ning neile toetuvate masinate maailmas on inimene kujunenud passiivseks andme(kaitse)subjektiks, kelle elu turvalisemaks ja mugavamaks tegemine tähendab pahatihti privaatsuse riivet ning käitumise suunamist. Andmekonto ja -audit toetaksid selgema tunnetuse kujunemist meie isikuandmete töötlemisel põhineva ühiskonnakorralduse suhtes. See looks võimalused individuaalsete oskuste kujunemiseks, et inimene saaks ise või oma tehisintellektist abilise vahendusel osaleda võrdse osapoolena oma andmeid puudutavates otsustes.
Üleilmne koroonapandeemia tõi tähelepanu alla tagasi eksistentsiaalsed ohud inimkonnale. Lisaks pandeemiatele võivad inimkonna kestmist ohustada asteroidid, komeedid, supervulkaanid, täheplahvatused, tuumasõjad, kliimamuutuse ja teised keskkonnakahjud, väärtustega ühildamata tehisintellekt ning muud võimalikud inimtekkelised ohud. Kuigi eksistentsiaalsete ohtude puhul on kaalul palju, siis globaalsed kulud nende ennetamisel väikesed ja jäävad aastas vaid 100 miljoni dollari piiresse.