Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik

Mitmekümne aasta jooksul on muutunud rahvastiku paiknemine, mistõttu kunagi loodud teenusmajad (nt kool, kultuurimaja, vanadekodu jne) ei pruugi enam asetseda kõige õigemas kohas. Seega peame küsima, kui suur on eri teenuspunktide praegune kliendibaas ehk katvus, milliste teenuste järele on kasvav vajadus, kui kättesaadavad (ajaliselt ja ruumiliselt) on need teenused kodanikele praegu ning mida võime oodata edaspidi.

2023. aastal valminud üleriigilise planeeringu alusuuringu kohaselt koonduvad rahvastiku kahanemine ja vananemine ning selle trendi negatiivsed mõjud valdavalt sotsiaalmajanduslikult nõrgematesse piirkondadesse. Samas võib tulevikukindla teenusvõrgu ning atraktiivse elukeskkonna loomine rahvastiku seniseid trende muuta. Rahandusministeeriumi uuringu järgi eelistavad maale kolida eelkõige mehed, eestlased, 30–49-aastased, kõrghariduse ja kõrgema sissetulekuga inimesed, ka lastega pered. Samuti on tõusuteel uuskogukondade liikumine, mis toob endaga tihti kaasa töökohtade loomise loomemajanduse sektoris. Seega on maale kolimise potentsiaal ja huvi paljudel inimestel olemas, ent selle soovi realiseerumist pidurdab kvaliteetsete avalike teenuste ebapiisav kättesaadavus.

2017. aastal toimunud haldusreformi (213 KOV-i asemel jäi alles 79) peaeesmärk oli senisest suuremate ja tugevamate omavalitsuste tekkimine, mis tooks kaasa võimekuse pakkuda paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Viis aastat pärast ühinemisi tehtud haldusreformi hinnang toob välja, et paranenud on küll teenuste kvaliteet ja mitmekesisus, ent halvenenud on teenuste ruumiline kättesaadavus, kasvab nõudlus inimkeskse ja vajaduspõhise teenuskorralduse järele ning edasi tuleb jõuliselt arendada e-teenuseid. Viimasele on viidanud ka 2021. aasta Riigikontrolli audit avalike teenuste kohta, mille kohaselt tuleks rohkem tähelepanu pöörata vajaduspõhise teenindamise ja ka e-teenuste arendamisele. Riigikontroll rõhutab, et asutuste säilitamisest on olulisem säilitada teenused.

Arenguseire Keskuse õpetajate järelkasvu tuleviku uurimissuunas kerkis esile vajadus luua hõrepiirkondades teenuste tervikvaade, kus näiteks nii kool kui teised avalikud teenused (nt raamatukogu, kultuurimaja, postkontor) paikneksid energiatõhusates kogukonnamajades. Elutähtsate teenuste tulevikukindlus sõltub suuresti sellest, kuivõrd on võimalik avalikke teenuseid vaadata koos, nii et ühe teenuse elujõulisus toetaks teise teenuse elujõulisust.

Uurimissuunas selgitatakse, milline on avalike teenuste aeg-ruumiline kättesaadavus praegu ja kuidas see võib edaspidi muutuda ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad mudelid tulevikus.

Uurimissuuna kesksed küsimused on:

• Milline on avalike teenuste aeg-ruumiline kättesaadavus praegu ja tulevikus?
• Millistest võtmeteguritest sõltub avalike teenuste piirkondliku korralduse tulevik? Millised on võimalikud kujunevad avalike teenuste kättesaadavuse stsenaariumid aastaks 2050?
• Milline on erinevate stsenaariumide majanduslik, aga ka sotsiaalne (nt kogukonnatunde loomine või lõhkumine) tähendus?

Tööl on tugev seos Arenguseire Keskuse teiste uurimissuundadega, eelkõige regionaalmajanduse, aga ka õpetajate järelkasvu uurimissuunaga.