Andmevabaduse tulevik

Andmevabaduse tulevik_veebipilt

Andmed on majanduses ja ühiskonnas kiiresti kasvava tähtsusega ressurss. See uurimissuund käsitleb keskseid arengusuundumusi ja valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel ning nende majanduslikke ja ühiskondlikke järelmeid aastani 2035. Andmete valitsemise tulevikku vaadatakse nii andmesubjekti, andmete valdaja kui ka võimaliku kasutaja perspektiivist. Fookuses on nii avaliku sektori ja erasektori vaheline kui ka nende sektorite sisene andmete kogumine, andmevahetus ning andmete kasutamine.


Tehnoloogia areng on kaasa toonud ühiskonna ja majanduse andmestumise. Pea kõigist meie tegevustest jääb järgi kasvav andmete jalajälg. Andmed loovad võimaluse targemaks poliitikakujunduseks ning paremateks ja efektiivsemateks teenusteks. Teisalt on andmestunud maailm meie jaoks küllalt uus nähtus ning parimad praktikad alles kujunemisjärgus. Selgust vajavad muu hulgas õiguslikud, tehnoloogilised ja juhtimisalased küsimused.

Eesti on demokraatlik õigusriik, mille nurgakiviks on ühiskondlike protsesside läbipaistvus ja üldine avatus. Vaba juurdepääs informatsioonile ja andmetele on vajalik avaliku võimu vastutuse tagamiseks ning inimeste teadlikkuse tõstmiseks ühiskonnas ja riigis toimuvast ja nende toimimisest.

Teisalt on Eesti ka osa Euroopa kultuuriruumist, kus õigus privaatsusele ja eraelu puutumatusele on üks inimeste põhiõigustest. Selle ulatuslikku riivet seostatakse teaduskirjanduses võimuliialduste ja jälgimisühiskonnaga, inimeste turvatunde vähenemisega, manipuleerivate äritavade levikuga jpm.

Ernst&Young (2021) on toonud välja mitmed tegurid ja trendid, mis andmevaldkonna tulevikku mõjutavad, sealhulgas:

  • Eelistuste muutumine mugavuse ja privaatsuse vahel tehtavates kompromissides. Viimase paari aasta trend on positiivselt kaldu privaatsuse suunas: inimesed on muutunud andmekaitse ja privaatsuse teemas oluliselt teadlikumaks.
  • Trend välise (sh andmepõhise) kontrolli suurendamisele inimese käitumise üle, eesmärgiga seda jälgida, kirjeldada, ennustada ja suunata.
  • Trend suurenevale keerukusele ühiskonnas: spetsialiseerumisele ning protsesside keerukamaks muutumisele ka seal, kus on vaja, et need oleksid rahvastiku suuremale osale arusaadavad. Süveneb nn digilõhe erineva võimekusega inimeste võimaluste vahel.
  • Isikuandmete müük või nõusolekutel põhinev jagamine. Ehkki teadlikkus andmete väärtusest on üldlevinud ning tehingud andmete ja info omandamiseks on igapäevased ettevõtete jt institutsioonide jaoks, pole me ühiskonnana eriti kaugele jõudnud diskussioonis isikuandmete isikliku müügi või vabatahtliku jagamise üle. Kas isiklikke andmeid on eetiline müüa? Kuidas müüki või andmejagamist õiguslikult ja tehniliselt lahendada, arvestades, et andmete kasutusväärtus tekib enamasti suure kogumi pealt?

Uurimissuunas otsitakse vastuseid järgmistele kesksetele uurimisküsimustele:

  • Millised on olulised suundumused ja tegurid andmete ja andmekasutuse valdkonnas nii Eestis kui maailmas laiemalt? Käsitleme ühiskondlikke, majanduslikke, õiguslikke, tehnoloogilisi ning poliitilisi suundumusi ja tegureid. Millised on andmevaldkonna nn nõrgad signaalid (weak signals) ning ootamatud sündmused (wild cards) ehk märgid sellest, et senised trendid võivad muutuda või esile kerkida uued?
  • Millised on erinevad tulevikuolukorrad ehk stsenaariumid, milliseks andmete valitsemine Eestis võib kujuneda ja mida iga olukord tähendab kodanikule, ettevõtjale, kolmandale sektorile ja riigile?
  • Millised on Eesti riigi olulised edasised valikud ja sammud andmevaldkonna valitsemisel: riigi andmete kättesaadavaks tegemisel, erasektoris toimuva andmevahetuse soodustamisel, avaliku sektori andmete ristkasutusel, erasektori andmete kasutamisel riigijuhtimisel ning andmepõhise riigivalitsemise (data-informed public governance) arendamisel?

Uurimissuunaga seotud videod

7.03.2022 Prof Anu Masso: andmeühiskonnas ei saa kõike arvutile usaldada

Kõige olulisemaks andmeühiskonna tööriistaks on kontekstitundlik ja kriitiline andmetöötaja, ütles 3. märtsil toimunud Arenguseire keskuse veebiseminaril “Milline info väärib salastamist? Eesti valikud andmestuvas maailmas“ Tartu Ülikooli ja TalTechi kaasprofessor Anu Masso.

Vaata veel

Seotud üritused

23.02.2022 Veebiseminar "Milline info väärib salastamist? Eesti valikud andmestuvas maailmas"

Järjest enam koguneb igast meie tegevusest jälgi. Eraettevõtted koguvad aktiivselt infot meie liikumise, ostude ja veebikülastuste kohta. Riik talletab aga infot meie saadud tulu, makstud maksude ja palju muu kohta. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni.

Vaata veel
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.