Andmevabaduse tulevik

Raport: Eesti saaks olla andmeühiskonnana Euroopa Liidus teerajaja

Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on toonud kaasa üleilmse majanduste ja ühiskondade andmestumise, millega kohandumisel saaks Eesti olla Euroopa Liidus teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu

„Igapäevaelu andmestumine ehk digikeskkonda andmejälgede jätmine kasvas tajutavalt koroonakriisi tagajärjel –  digisuhtlusele ja – poodlemisele lisandusid digiõpe ja virtuaaltöö,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Järgmise igapäevaelulise andmehüppe toob kaasa kodumasinate laialdane internetti ühendumine, mis jõuab kätte 5G-tehnoloogiat kasutava andmesidevõrgu levikuga. Andmed lisanduvad üha kiirenevas tempos: ühes aastas juurde tulev andmemaht kahekordistub järgmise kolme aastaga.“

Arenguseire Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul on andmed järjest ulatuslikum lisandväärtuse allikas, kuid suurem osa kõrge kasutusväärtusega andmetest kuulub suurtele tehnoloogiaettevõtetele. „Euroopa Liidu puhul on see kindlasti keerukamaid kohti andmestumisega toimetulekul, sest Euroopa lähtepunkt on inimese andmete kuulumine talle enesele. Hetkel aga pole veel turul ennast tõestanud ärimudeleid, mis sellele põhimõttele „iga inimene ise kontrollib“ ehituksid. Seega on tulevik veel üsna lahtine.“

Vallistu sõnul on üheks lahenduseks ühiskonna andmepädevuse suurendamine ja üksikisiku võimestamine temaga seotud andmete haldamisel. „Näiteks toob raport välja võimaluse andmeühistute loomiseks, mis põhimõtteliselt esindaks suurte inimhulkade andmejagamisõigusi nagu näiteks loovisikute õigustega tegelevad autoriõiguste organisatsioonid. Kui suudaksime sellise toimiva mudeliga Eestis välja tulla, võiks korduda andmevaldkonnas e-residentsusega võrreldav edulugu,“ ütles ta. „Praegu otsitakse Euroopa Liidus alles tasakaalu andmekaitse ja majandusarengu vahel.“

Kuivõrd järjest enam jääb inimeste, ettevõtete, masinate ja isegi looduse tegevusest järjepidev jalajälg, siis on raporti kohaselt hoogsalt hakanud kasvama ka andmete keskkonnajalajälg – andmete säilitamiseks kasutatavate pilveteenuste globaalne süsinikuheide (2,5-3,7%) ületab juba lennunduse süsinikuheite (ligi 2,4%). „Mõne prognoosi kohaselt moodustab aastal 2030 andmetööstuse osakaal maailma elektritarbimises umbes 21%,“ märkis Vallistu. „Riikide ette kerkib dilemma, kas ja kuidas on võimalik ühtaegu edendada nii andmepõhist majandust kui ka keskkonnahoidu.“

Raport „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“toob välja neli arengustsenaariumi: 

  • Stsenaarium 1: “Digiplatvormide paradiis”

Hoolimata Euroopa Liidu regulatiivsest tegevusest kasvab globaalsete digiplatvormide olulisus. Inimesed on mugavate teenuste kasutamise nimel andnud vabatahtlikult andnud ära kontrolli andmete üle ja regulatsioonid ei suuda seda muuta.

  • Stsenaarium 2 “Andmeturg”

Euroopa Liidu regulatsioonid hakkavad oluliselt takistama andmemajanduse arengut ja pärssima EL konkurentsivõimet. EL-i andmekaitseregulatsioone lõdvendatakse (välja arvatud neid, mis ohjavad suurte digiplatvormide mõjuvõimu ning sunnivad neid väiksemate ettevõtetega andmeid jagama), et ergutada innovatsiooni ja iduettevõtlust. Andmesuhted pannakse paika n-ö turuplatsi põhimõttel – inimestel on võimalus oma andmete üle otsustada neid müües ja vahetades ning nende pealt tulu teenides.

  • Stsenaarium 3: “Ühiskondlik kokkulepe

EL-i jõupingutused kannavad vilja: inimesed ja ettevõtted kontrollivad oma andmeid ning andmeturul valitseb tihe konkurents. Tänu tehnoloogia ja õigusruumi arengutele on tekkinud tööriistad ja vahendusteenused, mille abil inimesed saavad oma andmeid hallata, jagada ja müüa (nt andmeühistud)

  • Stsenaarium 4: “Riik roolis”

Ebaedu globaalsete digiplatvormide mõjuvõimu vähendamisel EL-i õiguse kaudu ning mured inimeste privaatsuse pärast (sealhulgas mitmed andmelekke- ja andmete väärkasutuse skandaalid) viivad selleni, et riik võtab andmete kasutamise üle otsustamise enda kätte.

Tutvu raportiga

23.11.2022

Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035

Digitehnoloogiate levik igasse eluvaldkonda on toonud kaasa majanduse ja ühiskonna andmestumise: inimeste, ettevõtete, masinate ja isegi looduse tegevusest jääb järjepidev andmejalajälg.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnati avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.