Arenguseire Keskus esitles täna uut raportit “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035“, kust selgus, et Eesti tervishoius kujunenud püsiva defitsiidi katmiseks on vaja nii riigieelarvelist lisaraha kui ka kulukasvu kontrolli alla saamist.
Uudised
Arenguseire Keskus esitleb 12. novembril kell 12.00−13.30 uut raportit “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035”, mis annab ülevaate Eesti tervishoiu murekohtadest ning analüüsib Eesti valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele.
Tervisekassa kulud ületavad oluliselt tulusid ning kogutud reservid saavad otsa järgneva viie aastaga. Samas olukorras olnud teised Euroopa riigid on kärpinud tervishoiuteenuseid ja suurendanud inimeste omaosalust. Mõlemad levinud lahendused on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Teiste riikide kogemused tervishoiu eelarvedefitsiidi ohjamisel”.
Huvihariduse rahastamisel kasutatakse maailmas eri mudeleid: koolikeskne korraldus, lapsepõhine toetus ja sihitud abimeetmed riskigruppidele. Mis on nende mudelite plussid-miinused ning milline neist sobiks kõige paremini Eesti konteksti, kirjutab Eneli Kindsiko algselt ajakirjas MIHUS ilmunud ülevaates.
Arenguseire Keskuse tellimusel Eestis esmakordselt läbi viidud eraõpetajate kasutamise küsitlusest selgus, et koguni 28% lapsevanematest on kasutanud laste kooliõpingute toetamiseks eraõpetajat. Kõige sagedamini palgatakse eraõpetaja Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas.
Leedu majandus kasvab Eesti omast kiiremini ning Leedu riik on majandust julgemalt maksusoodustustega ergutanud. Eesti tugevuseks peetakse teadmusmahukust, samas Leedu suudab ka lihtsamate teenustega teenida märkimisväärset tulu, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Eesti majanduse konkurentsivõime võrdluses Läti, Leedu ja Soomega”.
14. oktoobril 2025 toimunud Arenguseire Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühisseminaril „Mida näitab gümnasistide õpiränne ja kuidas see on koolide tulemustega seotud?” arutleti, kas Eesti gümnaasiumiastme koolivõrk ja hariduskorraldus suudavad tagada kõigile noortele võrdsed võimalused või süvenevad hoopis piirkondlikud ja sotsiaalsed lõhed hea hariduse kättesaadavuses.
Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Kaabliga ühenduste hinnad on aga lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.
Välisinvestorite seas on kasvanud huvi Eesti ettevõtete ja ülikoolide kompetentside vastu muldmetallide väärindamise vallas, mis avab Eestile head võimalused saada Euroopa kompetentsikeskuseks, leiab konkurentsivõime eksperdikogu Riigikogule esitatud raportis „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“.
Kõrghariduse riiklik rahastamine on viimasel kümnendil kasvanud sisemajanduse kogutoodangust ja keskmisest palgast ligi kaks korda aeglasemalt. Kui riigi panus kõrgharidusse pärast 2026. aastat enam ei kasva, on alternatiiviks õppemaksude kehtestamine, nendib Arenguseire Keskus uues lühiraportis.
Eneli Kindsiko, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert