Uudised

Platvormikullerite ja -taksojuhtide tööalane staatus liigitataks Eestis vaidluse korral tõenäoliselt töölepinguliseks suhteks, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud õigusanalüüsist. Ka Euroopas on enamik kohtuvaidlusi lõppenud sellega, et platvormitöö tegija on kvalifitseeritud töötajaks, misjärel on platvormid muutnud töötegemise korraldust.

Vägivallajuhtumite arv kasvab Eesti peredes pühade, palgapäevade ja kuumalainete ajal, selgus lähisuhtevägivallaga seotud teadete analüüsist. Peresisese vägivallaga seotud kõnede arv Häirekeskusesse ja Ohvriabisse on võrreldes 2021. aastaga kasvanud 15%, samal ajal on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud vägivallakuritegude arv olnud languses, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Lähisuhtevägivalla kõnede ajamustrid”.

Kultuuri ja spordi osakaal valitsemissektori kogukuludes on viimase kümne aastaga vähenenud ning valdkondade elujõu tagamiseks on vaja kaasata rohkem eraraha. Seda on aga lihtsam teha spordi kui kultuuri valdkonnas, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Riigi rahastusmustrid kultuuri- ja spordivaldkonnas”.

Sotsiaalmeediale juurdepääsu piiramine ei anna lastele ja noortele piisavat kaitset digimaailma riskide eest, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis. Kõige paremini aitavad ohte leevendada kombineeritud lahendused, mis ühendavad platvormide reguleerimise ja noorte digipädevuse arendamise.

Arenguseire Keskus toob oma värskes aastaraamatus välja, et Eesti tervishoius tekkinud defitsiit on püsiv ning selle seljatamiseks ei piisa enam üksikutest kärbetest ega paremast kulukontrollist. Lisaraha võib tuua tööhõive ja välistööjõu suurendamine, ravikindlustuse maksubaasi laiendamine või erarahastuse ja omaosaluse kasv.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja Arenguseire Keskuse konverents “Kuidas tasume tulevikus Eesti tervishoiuarve?” toimub kolmapäeval, 15. aprillil 2026 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja Worksupis.

NATO kaitsekulude kasv avab Eesti jaoks võimaluse kohaliku kaitsetööstuse jõuliseks arendamiseks, mille maht võib järgmisel kümnel aastal kasvada 6%-ni SKP-st. Kohaliku kaitsetööstuse kasv sõltub aga Eesti suutlikkusest lahendada tööjõu-, regulatsiooni- ja kapitalitõrked, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis.