Uudis

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi.

31. mail toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar “Kuidas nutikate andmelahendustega riigi toetusi personaliseerida?“.

Kunstliha tootmine ja tarbimine võib kordades vähendada toidutootmise keskkonnajälge ning aidata kaasa rahvatervise paranemisele. Liha alternatiivide tootmisega seotud teadus- ja arendustegevus on Eestile suur majanduslik võimalus, toob Arenguseire Keskus välja oma lühiraportis “Kunstliha ja muud liha alternatiivid: hetkeseis ja väljavaated”.

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?

Eesti õpetajad eelistavad töötada hea juhtimiskultuuriga koolides ning töötasu ei ole otsustamisel ainumäärav. Õpetajaameti maine kujundamisel on koolide juhtimiskvaliteedil ja tervislikul töökultuuril kandev roll, viitab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Õpetajaameti maine Eestis ja selle arenguperspektiivid”.

Andmetel põhinevad automaatsed otsused toetuste määramiseks suurendaksid avaliku sektori tõhusust, võimaldaks suunata riigi vahendid üksnes tegelikele abivajajatele ning oleks oluliseks sammuks personaalsema riigi suunas. Paraku on toetuste personaliseerimisel mitmeid takistusi, kirjutatakse värskes Arenguseire Keskuse aastaraamatus.

Aastaraamat esitab arenguseire tulemusi 2022. aastal ning lihtsasti loetava kokkuvõtte arenguseire rollist ja korraldusest Eestis.

Vaata järele! Neljapäeval, 20. aprillil toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“.

Eesti erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajäljed on sama mõõtu, ületades Maa taluvuspiiri keskmiselt 3,8 korda, kuid peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses, leidis Arenguseire Keskus oma raportis „Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes“.