Uudis
Septembrist tööd alustanud arenguseire nõukoja uus koosseis valis koja uueks esimeheks senise Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere.
Eesti ettevõtete aktiivsus roheinvesteeringutes on Euroopaga võrreldaval tasemel, kuid palju vähem ettevõtteid investeerib energia tootmisesse, tõdeb Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Ettevõtete roheinvesteeringute trendid Eestis ja Euroopas”.
Oled oodatud osalema Arenguseire Keskuse, Eesti Koostöö Kogu ja Noored Kooli ühisseminaril „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“, mis toimub neljapäeval, 24. oktoobril kell 12.00−13.30 Komandandi maja suures saalis (Toompea 1, Tallinn) ja veebis.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.
Arenguseire Keskus avaldas tänases lühiraportis “Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste mõju riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele” valiku erinevaid võimalusi kehtivate sotsiaalvaldkonna toetuste sidumiseks inimeste sissetulekutega, analüüsides muudatuste mõju vaesusele, ebavõrdsusele ning riigieelarvele.
Kutsume Sind Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsile „Tõed ja pooltõed Eesti majanduse konkurentsivõimest“, mis toimub kolmapäeval, 25. septembril 2024 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja Worksupis.
Arenguseire Keskus toob eksperthinnangute põhjal valminud analüüsis välja suurima isikustamise potentsiaaliga riiklikud toetused ja teenused sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, millel on märkimisväärne mõju riigieelarvele.
Personaalriigi idee ei piirdu pelgalt protsesside automatiseerimise, kasutusmugavuse tagamise ja ühtsete digiväravate loomisega, vaid see annab võimaluse uuendada ka teenuste ja toetuste aluspõhimõtteid. Samas ei tohiks eesmärk olla kitsalt kiire võidu saavutamine efektiivsuse vallas, vaid läbi tuleb mõelda ka digitaalse heaoluriigi ohud ja võimalused vähemalt järgmist paarikümmet aastat arvestades. Eestis ei tajuta veel personaalriigi idee kogu ulatust, kirjutab tulevikuseire ekspert ja TalTechi Ragnar Nurkse instituudi doktorant Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on Eestis 60-aastane või vanem ning pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks on lähikümnendil vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat. Kuigi kaks kolmandikku matemaatikaõpetajaks õppinutest jääb ametisse püsima, on pealekasv vajalikust pea kaks korda väiksem ning suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus on Lääne maakonnas ja Raplamaal, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid“.