Päikesepaneelide omanikel aitaks elektri tootmise tasuvust tõsta energia lühiajaline salvestamine, mis toetaks ühtlasi ka Eesti energiasüsteemi tasakaalu, selgub Arenguseire Keskuse tellitud analüüsist.
Uudis
Eelmisel aastal Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport.
Arenguseire Keskuse loodud Eesti koolivõrgu kaardirakendusest saab vaadata, kus asuvad Eesti koolid ning kus elavad lapsed, samuti näitab rakendus üldhariduskoolide põhinäitajaid viimasel viiel aastal ning võimaldab simuleerida koolide tulevikku tänaste sündimusnäitajate põhjal.
Elektri mikrotootmise ja aktiivsete tarbijate arvu suurenemine elektrivõrgus eeldab jaotusvõrgu arendamist, mis nõuab ka suuremaid kulutusi, mida praegused võrgutasud ei kata, jäi kõlama tänasel Arenguseire Keskuse energiakonverentsil “Kuidas muutub tarbijate roll elektrisüsteemis?”.
Eestimaalaste huvi elektri tootmise vastu on energiakriisi tipuga võrreldes jahtunud, kuid sellele vaatamata suureneb mikrotootjate arv Eesti energiasüsteemis aastaks 2040 kuni neli korda, toob Arenguseire Keskus välja sel nädalal avaldatavas raportis „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“. Energiasüsteemi tasakaalu ja stabiilsust tootva tarbimise kasv siiski ei ohusta.
Arenguseire Keskus tutvustas raportit „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis. Arengusuundumused aastani 2040”, mis keskendub tarbijate muutuvale rollile elektriturul, kui seni vaid elektrit tarbinud majapidamistest saavad elektri tootjad ja aktiivsed tarbimise juhtijad.
Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?
Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2026. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) peatoimetajaks Tartu Ülikooli kaasprofessori ja Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko.
Arenguseire Keskuse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist käsitleval veebiseminaril arutati Eesti ettevõtete ja inimeste annetuskäitumist mõjutavad tegureid.