Üritused

Eesti haridussüsteemi tugevust kinnitavad rahvusvahelised võrdlustestid, kuid kodumaised uuringud osutavad üha selgemalt haridusliku ebavõrdsuse kasvule. Noorte haridustee ja koolivalikud on tihedalt seotud pere tausta, elukoha, aga ka koolide erineva taseme ja mainega.

Majandusliku ebakindluse, geopoliitilise ebastabiilsuse ja USA tollipoliitika mõjudega toimetulemiseks on paljud riigid asunud rakendama uusi ja aktiivsemaid tööstus- ja investeerimispoliitikaid.

Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.

Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.

Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“ tutvustati Eesti Üleriigilise Planeeringu (ÜRP) alusuuringu käigus valminud nelja stsenaariumit.

Teisipäeval, 6. mail tutvustas Arenguseire Keskus uut raportit “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas”, mis annab ülevaate Eesti kultuuri ja spordi toetamise võimalustest olukorras, kui riigieelarve on defitsiidis ning paljud valdkonnad vajavad lisaraha.

Omavalitsuste efektiivsuse teema on üha enam tähelepanu all, sest ressursside nappus ja kasvavad ootused avalikele teenustele nõuavad senisest nutikamaid lahendusi. Kuigi omavalitsuste võimekus on haldusreformi järel kasvanud, on teenuste pakkumine ja nende kättesaadavus piirkonniti endiselt ebaühtlane.

Tervishoiu eelarvedefitsiit süveneb, mis näitab selgelt, et rahastussüsteemi muutused on vältimatud. Kas terviseteenuste kvaliteeti saaks tõsta ja tervisekassa raha säästa, minnes üle tervisetulemitel põhinevale rahastamisele? Kuidas saaks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö parandada nii teenuste kvaliteeti kui ka kuluefektiivsust?

Eesti regionaalpoliitika programm toob esile, et kohalike omavalitsuste koostöö nii teenuste osutamisel kui ka arendustegevustes on vähene. Kuigi haldusreform laiendas omavalitsuste territooriume, on paljusid ülesandeid – näiteks mitmeid sotsiaal- ja haridusteenuseid, ühistransporti või ettevõtluse toetamist – tõhusam ja kulusäästlikum lahendada veel suuremas piirkonnas ehk ühiselt. Koostööst võidaks ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus.

Personaalriigi ideest on Eestis palju räägitud, kuid enamasti keskendudes sellele, kuidas muuta riigiga suhtlemine ja vajaliku info leidmine inimesele kiiremaks ja mugavamaks. See on oluline, kuid puudutab vaid pealiskaudselt personaalse riigi tulevikuvõimalusi.