Üritused

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on poliitikakujundajate suur väljakutse nii meil kui mujal. Ülesande muudab keerulisemaks see, et rohepööre kui termin on raskesti arusaadav, samuti asjaolu, et keskkonnakahju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse suurendab elukallidust.

Arenguseire Keskuse 2020. aastal avaldatud raportis “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035” leiti, et aastaks 2035 on tervisekassa eelarve 900 miljoni euroga defitsiidis. Kaks viimast suuremat rahastusmuudatust leidsid aset 2017. ja 2020. aastal – hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest ja otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks. Juba 2025. aastal jõuab aga eelarve defitsiiti, sest kaob tähtajaline lisarahastus.

Viimasel paaril aastal on Eesti kuised inflatsiooninäitajad olnud suuremad kui Euroopas keskmiselt. Kui selle aasta jaanuarist kuni märtsini oli Euroopa Liidu riikidest ainult Leedus inflatsioon kõrgem kui Eestis, siis järgnevatel kuudel möödus Eesti ka Leedust.

Kogumispension (teine ja kolmas sammas) sai Eestis alguse 2000-ndate alguses. Kui varasemalt oli kogumispensioni kohustuslik osa ehk teine sammas mõeldud üksnes vanaduspensionieas kasutamiseks ja enamasti elulõpuni välja (annuiteet), siis alates 2021. aastast saab kohustuslikus kogumispensionis kogutud vara kasutada igas vanuses ja kasvõi kõik korraga.

Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.