Raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile” pressiesitlus
29.06.2022
Arenguseire Keskus avaldas 29. juunil 2022 erakorralise raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile”. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.
Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse eksperdid Uku Varblane, Magnus Piirits ja Johanna Vallistu ning Euroopa rändevõrgustiku rändeekspert Maarja Vollmer. Raporit kommenteerivad Vabariigi Presidendi majandusnõunik Kaspar Oja, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ja endine rahvastikuminister Riina Solman.
Tutvustatav raport
Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus
Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Alates sõja algusest on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, kellest Eestisse on juuni keskpaigaks jõudnud ligikaudu 43 000. On paratamatu, et isegi sõja kiire lõppemise korral jäävad paljud Ukrainast Eestisse saabunud inimesed siia pikemaajaliselt ja mingi osa neist ei pöördu kunagi kodumaale tagasi. Praegu valitseb aga märkimisväärne ebaselgus millal sõda lõpeb, kui palju põgenikke on selleks ajaks Eestisse jõudnud ning millised on nende võimalused ja soov kodumaale naasta.
Üritusega seotud uudised
-
29.06 2022Raport: tuleb arvestada paljude sõjapõgenike Eestisse jäämisega
Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus.“ Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.