Arenguseire Keskus tutvustab Vene-Ukraina sõja pikaajaliste mõjude eriraportit
Venemaa-Ukraina sõja pikaajaliste ühiskondlike mõjude leevendamisel on oluline arvestada erinevaid võimalikke stsenaariume, mis puudutavad sõjapõgenike sisserännet ja Eesti majanduse lahti sidumist Venemaa ning Valgevene turust, selgub avaldatavast Arenguseire Keskuse erakorralisest raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Keskus tutvustab raportit kolmapäeval, 29. juunil kell 11.
„Kestva Venemaa-Ukraina sõja otsesed ja kaudsed kulud Eestile on paratamatus, millega peame lihtsalt hakkama saama. See on vabaduse hind,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Kuigi peame töötama põgenike kodumaale naasmise nimel, peame olema valmis ka selleks, et see pole niipea või üleüldse võimalik. Kui nii peakski kahjuks minema, on oluline, et õiget aega sõjapõgenike Eesti ühiskonda lõimimiseks poleks käest lastud. Rahvusvaheline kogemus näitab, et varasem tegutsemine toob paremaid tulemusi kui hilisem.“
Täna avaldatavas raportis „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ analüüsitakse sõjapõgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.
„Sõja pikale venides saame eeldada vaid karmistuvaid sanktsioone ja piiranguid majandussuhetes Venemaa ja Valgevenega. See tähendab ettevõtetele oma tegevuseks alternatiivsete tarneallikate otsimist,“ märkis Danilov. „Kogu Venemaalt ja Valgevenest saabuva impordi asendamise kulu ulatuks 2021. aasta hindades 860 miljoni euroni. Kuigi sanktsioonide alt on väljas mitmed kaubagrupid, siis paljud ettevõtted on juba iseseisvalt otsustanud Venemaalt ja Valgevenest kaupu enam mitte tarnida.“
Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse eksperdid Uku Varblane, Magnus Piirits ja Johanna Vallistu ning kommenteerivad endine rahvastikuminister Riina Solman, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ja Vabariigi Presidendi majandusnõunik Kaspar Oja.
Pressiesitlus toimub 29. juunil kell 11 Arenguseire Keskuse suures saalis (Toompea 1, Tallinn), samuti kantakse seda üle keskuse veebi- ja Facebooki lehel.
2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
11.12 2024Veebiseminar „Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?“
Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?“ arutame, kuidas toetab seadusandlik raamistik omavalitsuste koostööd ning millised on olemasolevad koostöövormid ja tulevikuvõimalused. Samuti räägime edukatest lahendustest teistes riikides ning sellest, mida Eesti saaks neist õppida?