Üritused

Energiatootmise kõrval on Eesti teiseks murelapseks inimeste liikuvusega seotud transpordisüsteem, mida iseloomustab autost sõltuvuse kasv ja kasvuhoonegaaside heite stabiilselt kõrge tase. Kuidas peaks liikuvussüsteem muutuma, et see võimaldaks keskkonnal säilida, inimestel liikuda ning majandusel areneda?

Eesti e-riigi hea maine on toonud kaasa kõrged ootused andmepõhiste teenuste lisandumisele ja heale andmevahetusele riigi ja erasektori vahel. Päriselu ei ole suutnud neid ootusi täita. Digimajanduse ja -ühiskonna (DESI) indeksis on Eesti langenud viimase nelja aastaga nelja koha võrra, viiendast üheksandaks.

Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.

Viimasel paaril aastal on Eesti kuised inflatsiooninäitajad olnud suuremad kui Euroopas keskmiselt. Kui selle aasta jaanuarist kuni märtsini oli Euroopa Liidu riikidest ainult Leedus inflatsioon kõrgem kui Eestis, siis järgnevatel kuudel möödus Eesti ka Leedust.

Kaugtöö ja distantsõpe, virtuaalne meelelahutus, digilahendused haigete ja eakate hooldamiseks, elektriautod ja mitmed muud tegurid on muutmas inimeste ootusi igapäevasele elektrikasutusele kodudes. Samal ajal on ettevõtted arendamas tarbimise juhtimise lahendusi, mis võimaldaksid elektritarbimist ajas hajutada ning elektrit säästa.

Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes. Kuid isegi kui riiklikes registrites on vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.

Sõda Ukrainas muudab maailma rohkem kui seda suutis koroonaviirus. Külma sõja järel üles ehitatud jõudude vahekord ja rahvusvahelised suhted on löögi all, tõenäoliselt pöördumatult ümber kujunemas. Sõja vahetu mõju Eestile väljendub sõjapõgenike vastuvõtmises ja majanduse lahti sidumises vene turust. Kuidas see kõik võib mõjutada Eesti pikaajalist toimetulekut?

Arenguseire Keskus avaldas 8. juunil raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas hoida Eesti kõrgharidust konkurentsivõimelisena ja katta sellega seonduvaid kulusid järgmise 15 aasta jooksul.