Sõda Ukrainas muudab maailma rohkem kui seda suutis koroonaviirus. Külma sõja järel üles ehitatud jõudude vahekord ja rahvusvahelised suhted on löögi all, tõenäoliselt pöördumatult ümber kujunemas. Sõja vahetu mõju Eestile väljendub sõjapõgenike vastuvõtmises ja majanduse lahti sidumises vene turust. Kuidas see kõik võib mõjutada Eesti pikaajalist toimetulekut?
Üritused
Tulevad üritused
2022 toimunud üritused
Tulevikuühiskonna kestlikkust ja sidusust loovad tänased lapsed. Perekond, sealsed suhted ja toimetulek mõjutavad väga oluliselt tänase lapse toimimist täiskasvanuna ning sellega ka tulevikuühiskonna kvaliteeti.
Kogumispension (teine ja kolmas sammas) sai Eestis alguse 2000-ndate alguses. Kui varasemalt oli kogumispensioni kohustuslik osa ehk teine sammas mõeldud üksnes vanaduspensionieas kasutamiseks ja enamasti elulõpuni välja (annuiteet), siis alates 2021. aastast saab kohustuslikus kogumispensionis kogutud vara kasutada igas vanuses ja kasvõi kõik korraga.
Järjest enam koguneb igast meie tegevusest jälgi. Eraettevõtted koguvad aktiivselt infot meie liikumise, ostude ja veebikülastuste kohta. Riik talletab aga infot meie saadud tulu, makstud maksude ja palju muu kohta. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni.
Seminaril käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides. Kuidas suhestub nende trendidega Eesti kõrgharidusõppe rahastamine? Mida on Eestil võimalik teiste riikide kogemusest õppida?
2021 toimunud üritused
Arenguseire Keskus koos Riigikogu rahanduskomisjoniga korraldas 19. novembril 2021 konverentsi “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?”.
Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 17. novembril kell 11 raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 3. novembril raporti „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta jooksul.
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet. Kliima- ja keskkonnaprobleemid tuleb pöörata võimalusteks ja muuta rohepööre kõigi jaoks õiglaseks ja kaasavaks. Rohepöörde tuum peitud energiamajanduses. Seminaril käsitletakse, milline võiks olla Eesti energiaportfell tulevikus ja kuidas seda saavutada.
Covid-19 pandeemia on toonud kaasa ennenägematu hüppe digitaliseerimises ning õppimine ja õpetamine liiguvad üha enam virtuaalkeskkonda ja veebiplatvormidele. Ühelt poolt võimaldab see kõrgkoolidel jõuda laiema ringi inimesteni, kuid teisalt tugevneb globaalne konkurents ning vaja on uut laadi oskusi ja tegevusmudeleid, et digiarengutest kasu saada.