Üritused

Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.

Eesti seisab valiku ees, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana olukorras, kus rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud – kas tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi või otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest.

Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas muutub Eestis asustus ja eluaseme kättesaadavus?“ tutvustati Eesti Üleriigilise Planeeringu (ÜRP) alusuuringu käigus valminud nelja stsenaariumit.

Teisipäeval, 6. mail tutvustas Arenguseire Keskus uut raportit “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas”, mis annab ülevaate Eesti kultuuri ja spordi toetamise võimalustest olukorras, kui riigieelarve on defitsiidis ning paljud valdkonnad vajavad lisaraha.

Omavalitsuste efektiivsuse teema on üha enam tähelepanu all, sest ressursside nappus ja kasvavad ootused avalikele teenustele nõuavad senisest nutikamaid lahendusi. Kuigi omavalitsuste võimekus on haldusreformi järel kasvanud, on teenuste pakkumine ja nende kättesaadavus piirkonniti endiselt ebaühtlane.

Tervishoiu eelarvedefitsiit süveneb, mis näitab selgelt, et rahastussüsteemi muutused on vältimatud. Kas terviseteenuste kvaliteeti saaks tõsta ja tervisekassa raha säästa, minnes üle tervisetulemitel põhinevale rahastamisele? Kuidas saaks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö parandada nii teenuste kvaliteeti kui ka kuluefektiivsust?

Eesti regionaalpoliitika programm toob esile, et kohalike omavalitsuste koostöö nii teenuste osutamisel kui ka arendustegevustes on vähene. Kuigi haldusreform laiendas omavalitsuste territooriume, on paljusid ülesandeid – näiteks mitmeid sotsiaal- ja haridusteenuseid, ühistransporti või ettevõtluse toetamist – tõhusam ja kulusäästlikum lahendada veel suuremas piirkonnas ehk ühiselt. Koostööst võidaks ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus.

Personaalriigi ideest on Eestis palju räägitud, kuid enamasti keskendudes sellele, kuidas muuta riigiga suhtlemine ja vajaliku info leidmine inimesele kiiremaks ja mugavamaks. See on oluline, kuid puudutab vaid pealiskaudselt personaalse riigi tulevikuvõimalusi.

Oleme Eestis aastaid uhked olnud oma laste suurepäraste tulemuste üle PISA testides, mis näitavad meie haridussüsteemi tugevat taset rahvusvahelises võrdluses. Kuid samal ajal näitavad kohalikud andmed murettekitavat trendi: lapse edukus, näiteks matemaatika riigieksamil, on tugevalt seotud pere majandusliku taustaga, eriti ema sissetulekuga.

Eesti majanduse senised konkurentsieelised on kiires tempos sulanud, uued – näiteks rohetoorme väärindamine või tehisaru rakendamine – aga veel piisavalt ei kanna. Mida teha, et august välja ronida ja uuele kasvutsüklile alus panna? Probleem on põletav, sest iga puudujääv protsent majanduskasvu tähendab ligi 400 miljoni euro võrra väiksemat lisandväärtust ja ligi 130 miljonilist puudujääki maksutulus.