Teisipäeval, 6. mail tutvustas Arenguseire Keskus uut raportit “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas”, mis annab ülevaate Eesti kultuuri ja spordi toetamise võimalustest olukorras, kui riigieelarve on defitsiidis ning paljud valdkonnad vajavad lisaraha.
Täna toetuvad Eesti sport ja kultuur eelkõige avaliku sektori rahastusele, kuid elujõulisuse tagamiseks tuleb nendesse valdkondadesse kaasata senisest rohkem eraraha.
Esitletav raport:

Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas
Kultuur ja sport on rahvusidentiteedi kandjad ja ühiskondliku mälu hoidjad. Samal ajal loovad need tugeva kuuluvustunde, edendavad tervist ning toetavad sotsiaalset sidusust ja üksikisiku heaolu. Kultuur ja sport loovad majanduslikku väärtust nii töökohtade, turismi kui ka ekspordi kaudu. Nende valdkondade rahastamisel ei saa keskenduda üksnes lühiajalistele kuludele ja tuludele, oluline on jälgida pikaajalist mõju, mis aitab luua tervemat, ühtsemat ja majanduslikult elujõulisemat ühiskonda.
Uurimissuunas “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas” käsitleme, kui palju saab loota erarahastuse kasvule kultuuris ja spordis ning milliseks võib kujuneda Eesti annetuskultuur. Uurimissuunas selgitatakse, mis on annetuskäitumist mõjutavad peamised tegurid ning edasise arengu väljavaated.
Raporti “Eraraha kaasamine kultuuri- ja spordivaldkonnas” esmaesitlus toimus 6. mail 2025.
Raportit tutvustas Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane (esitluse slaidid). Kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamise võimalustest ja takistusest rääkisid Eesti Olümpiakomitee peasekretär Kristo Tohver, Alexela juhatuse esimees Marti Hääl ja Riigikogu liige Tanel Tein (Eesti 200).
Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Üritusega seotud uudised
-
04.05 2025Ettevõtjad: Kultuuri- ja spordi toetamise kaudu soovitakse panustada kohalikku ellu
Eesti ettevõtteid motiveerib kultuuri ja spordi toetamisel enim missioonitunne, kuid üha olulisemaks muutub kohaliku kogukonna toetamise eesmärk.