Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi.
Eesti ettevõtete ligipääs rahastamisele on üldiselt hea, kuid rahastamisvõimalused jagunevad ebaühtlaselt ning laenuintressid on enam kui protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgemad. Euroopa Investeerimispanga andmetel oli rahastamistaotluse tagasilükkamist kogenud ettevõtete osakaal Eestis 2025. aastal ligi kolm korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Eesti on vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tipus, mistõttu ei saa tööjõupuuduse leevendamisel loota üksnes sellele, et 50+ inimesi tuleb tööturule praegusest oluliselt rohkem. Peamine tööjõureserv peitub vanemaealiste oskuste ja kvalifikatsiooni arendamises ja selle paremas rakendamises.
Platvormitöö ei ole karjääri seisukohalt ühtne töövorm. Veebipõhise erialase töö ja kohapõhise platvormitöö (sõidujagamine, kullerteenus) vahel ilmnevad selged erinevused töö- ja haridustaseme vastavuses, arenguvõimalustes ning valmisolekus õppida.
Tulevikus vajab Eesti elukestva õppe süsteemi ligi 45 aasta pikkuse tööelu jaoks. Eestis ulatub oodatav tööelu juba 41,5 aastani, st inimesed peavad järjest kauem tööelus osalema.
Riiklik eesmärk tõsta tootlikkus vähemalt 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab Eesti ettevõtetelt senisest kiiremat tehnoloogilist arengut.
Uuringu metoodiline lähenemine tugines süsteemse horisondiseire ja kaasava stsenaariumiloome kombineerimisele. Uuringu peamine eesmärk oli koostada Eesti noorte iseseisvuse ja otsustusõiguse tulevikustsenaariumid aastani 2050. Selleks kaardistati noorte autonoomiat kujundavad tegurid Eestis ja rahvusvahelises plaanis ning analüüsiti nende võimalikke arengusuundi ja koosmõjusid.
Lähisuhtevägivald (LSV) on ajas selgelt mustriline, suurima riskiga on hilisõhtud. Nii Häirekeskuse kõnede kui ka PPA-s registreeritud juhtumite andmetel on koormus suurim nädalavahetuste õhtutel ja öösiti. Suurima riskiga ajavahemik on kell 20–23, mil Häirekeskusele tehakse keskmiselt neli LSV-teemalist kõnet tunnis. Laupäeviti tehakse keskmiselt 66 kõnet, esmaspäevast neljapäevani 39.
Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda