Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.
Raportid
Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.
Arenguseire Keskuse aastaraamat käsitleb 2025. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende.
Euroopa julgeoleku tugevdamine ja NATO kaitsekulude kasv loob Eestile märkimisväärse võimaluse kasvatada meie kaitsetööstust. Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt 1 triljon eurot, millest pool hangitakse Euroopa siseselt.
Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.
Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.
Uuring annab ülevaate, milliseks kujuneb 2050. aastal pensionile jäävate inimeste pensionide tase ja ostujõud ning kui tundlikud on need tulemused demograafiliste ja makromajanduslike eelduste suhtes.
Tegemist on esimese uuringuga, mis annab tervikliku ülevaate sellest, kui laialt kasutatakse Eestis eraõpetajaid ning millist rolli nad haridussüsteemis täidavad. Tulemused näitavad, et eraõpetajate kasutamine on muutunud oluliseks osaks laste õpiteekonnast.
Platvormitöö on Eestis kujunenud oluliseks töövormiks, mis mõjutab majanduse konkurentsivõimet ja tööjõu kestlikkust. Valdkonnas tõusevad esile kolm peamist väljakutset.
Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 3% brutopalgast ehk 62 eurot ka kolmandasse sambasse.