Euroopa julgeoleku tugevdamine ja NATO kaitsekulude kasv loob Eestile märkimisväärse võimaluse kasvatada meie kaitsetööstust. Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt 1 triljon eurot, millest pool hangitakse Euroopa siseselt.
Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.
Noorte otsustusvõime ja autonoomia kujunemine ei sõltu üksnes nende kognitiivsest küpsusest, vaid ka keskkonnast ja tugisüsteemist, milles otsuseid tehakse. Uuring rõhutab, et eapiiride ja piirangute üle arutledes tuleb keskenduda sellele, kuidas kujundada tingimused, mis aitavad noorel teha teadlikke, analüütilisi ja tulevikku toetavaid otsuseid ning arendada seejuures järk-järgult tema otsustusoskust.
Uuring annab ülevaate, milliseks kujuneb 2050. aastal pensionile jäävate inimeste pensionide tase ja ostujõud ning kui tundlikud on need tulemused demograafiliste ja makromajanduslike eelduste suhtes.
Tegemist on esimese uuringuga, mis annab tervikliku ülevaate sellest, kui laialt kasutatakse Eestis eraõpetajaid ning millist rolli nad haridussüsteemis täidavad. Tulemused näitavad, et eraõpetajate kasutamine on muutunud oluliseks osaks laste õpiteekonnast.
Platvormitöö on Eestis kujunenud oluliseks töövormiks, mis mõjutab majanduse konkurentsivõimet ja tööjõu kestlikkust. Valdkonnas tõusevad esile kolm peamist väljakutset.
Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 5% brutopalgast ehk 104 eurot ka kolmandasse sambasse.
Eesti tervishoiusüsteem tugineb solidaarsele ravikindlustusele, mille korral tööealised ja terved inimesed panustavad nii enda kui ka teiste ravikindlustatute ravikulude katmisesse. Teenuseid rahastab ja korraldab keskselt Tervisekassa. Kaks kolmandikku tervishoiu tuludest tuleb sotsiaalmaksust, mida maksavad töötavad inimesed, kes moodustavad ligikaudu poole kõigist ravikindlustatutest.
Rahvusvahelise kogemuse ja Eesti andmete analüüsi põhjal võib järeldada, et eratervisekindlustusel on tervishoiusüsteemi toimimise parandamisel piiratud potentsiaal, eriti väikese turumahuga ja juba universaalse kindlustuskaitsega riikides nagu Eesti.
Tervisekassa kulud ületavad lähimal viiel aastal tulusid umbes 100 miljoni euro võrra aastas. Kuigi viimased prognoosid näitavad varasematega võrreldes paremat maksulaekumist ja väiksemat miinust, on reservide lõppemine vaid 2029–2030 aastani edasi lükkunud. Euroopa riikide kogemus näitab, et kui tervishoiu aastane puudujääk ületab 0,5%–0,6% SKP-st, on sellele järgnenud kärped ja inimeste omaosaluse suurendamine, mis on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust. Kõige kehvemad on olnud Iirimaa, Kreeka ja Läti kogemused. Üheks edukamaks näiteks on Holland, kus suudeti kulukasvu pidurdada hinnapiirangute ja digitaalsete seiresüsteemide abil, mis vähendavad tarbetuid uuringuid ja ravimeid.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda