Aastaraamat toob välja peamised järeldused 2024. aastal käsitletud arenguseire teemades, milleks olid aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis, majanduse konkurentsivõime tulevik, personaalriigi tulevik ning õpetajate järelkasvu tulevik.
Omavalitsustelt oodatakse elanikele teenuste pakkumisel eelarve, personali ja infrastruktuuri tõhusat kasutamist. Analüüsist selgus, et Eesti igast kümnest omavalitsusest üheksa on tõhusad või väga tõhusad. Samas on nii 2022/2023. aasta kui ka 2021/2022. aasta võrdluses omavalitsuste efektiivsus mõnevõrra langenud. Rahvastiku suurem tihedus võimaldab ressursse tõhusamalt kasutada, kuid selle mõju on väike. Kui jagada omavalitsused tulukuse järgi rühmadeks, on efektiivsuse erinevused rühmade sees peaaegu sama suured kui rühmade vahel. Siiski on toimetulevad omavalitsused võrreldes tulukamate omavalitsustega pisut efektiivsemad. Omavalitsuste efektiivsust parandab ka suurem finantsautonoomia.
Eestis ei käi kodule lähimas algkoolis 45% ja gümnaasiumis 59% õpilastest. Kodulähedases koolis käiakse kõige rohkem maapiirkondade omavalitsustes ning kõige vähem suuremates linnades, kus koolivalik on märkimisväärselt laiem. Ulatuslik haridusränne mõjutab omavalitsuste haridusteenuse kvaliteeti ja süvendab kihistumist.
Tervishoiutöötajate nappuse süvenemine on Eesti tervisesüsteemis pakiline probleem, mis vähendab süsteemi suutlikkust ja põhjustab ooteaega. Probleem on tõsiseim perearstide ja vaimse tervise spetsialistide seas, ent õdede puudust arvestades suureneb lähiaastatel ka mittekliiniliste spetsialistide vajadus.
Omavalitsuste koostööks teenuste osutamisel on Eestis loodud mitmeid võimalusi pakkuv seadusandlik raamistik, kuid erinevalt mõnest teisest riigist puuduvad kohustusliku koostöö kriteeriumid, näiteks teatud lävendist väiksem elanike arv, mille korral on KOVil kohustus teistega koostööd teha.
Huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada tulevikus sotsiaal-, tervise, ja kohtusüsteemi kulusid. Iga euro, mis investeeritakse riskinoorte sporditegevusse, võib ühiskonnale tulevikus säästa keskmiselt 44 eurot. Huviharidus on kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ja pigem linnapiirkonnas. Suurim puudujääk on hariduslike erivajadustega laste ebapiisav toetamine huvihariduses osalemisel.
Omavalitsuste tulud elaniku kohta on märgatavalt kasvanud, kuid erinevused omavalitsuste vahel on suurenemas. Pärast omavalitsuste ühinemist vähenesid tuluerinevused, aidates mahajääjatel järele jõuda, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud. Tulude kontsentreeritus on kõrge – lõviosa tuludest pärineb füüsilise isiku tulumaksust, samas omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt madal.
Raporti eesmärk on avada võimalusi, kuidas avaliku sektori teenused ja toetused saaksid senisest rohkem arvestada iga inimese eripära ja olukorraga, suurendades inimeste heaolu ning teenuste ja toetuste tõhusust.
Analüüsi peamine siht oli parandada Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaama personaalriigist: kuidas andmepõhine isikustamine võib lisaks teooriale ka konkreetsete tegevuste ja näidete abil mõjutada kodanike igapäevaelu ja riigi arengut tulevikus. Anti ülevaade personaalriigi rakendusvõimalustest Eesti sotsiaal- ja haridussektoris ning leiti teenused ja toetused, mille personaliseerimisel on suurim potentsiaal.
Vaid 14% Eesti elanikest tunneb, et praegune avalike teenuste ja toetuste süsteem on nende jaoks piisavalt paindlik. Vähem kui kolmandik peab süsteemi selgeks (30%) ja oma vajadustele vastavaks (27%). Vastusena küsimusele, kuidas saaks riik oma teenuseid ja toetusi paremini elanike vajadustele kohandada, soovitakse enim personaalset nõustamist (71%) ning valikuvõimaluste pakkumist (nt nagu II pensionisamba puhul, kus saab valida sissemakse eri suuruste vahel) (62%).
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda