Platvormitöö ei ole karjääri seisukohalt ühtne töövorm. Veebipõhise erialase töö ja kohapõhise platvormitöö (sõidujagamine, kullerteenus) vahel ilmnevad selged erinevused töö- ja haridustaseme vastavuses, arenguvõimalustes ning valmisolekus õppida.
Tulevikus vajab Eesti elukestva õppe süsteemi ligi 45 aasta pikkuse tööelu jaoks. Eestis ulatub oodatav tööelu juba 41,5 aastani, st inimesed peavad järjest kauem tööelus osalema.
Riiklik eesmärk tõsta tootlikkus vähemalt 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab Eesti ettevõtetelt senisest kiiremat tehnoloogilist arengut.
Uuringu metoodiline lähenemine tugines süsteemse horisondiseire ja kaasava stsenaariumiloome kombineerimisele. Uuringu peamine eesmärk oli koostada Eesti noorte iseseisvuse ja otsustusõiguse tulevikustsenaariumid aastani 2050. Selleks kaardistati noorte autonoomiat kujundavad tegurid Eestis ja rahvusvahelises plaanis ning analüüsiti nende võimalikke arengusuundi ja koosmõjusid.
Lähisuhtevägivald (LSV) on ajas selgelt mustriline, suurima riskiga on hilisõhtud. Nii Häirekeskuse kõnede kui ka PPA-s registreeritud juhtumite andmetel on koormus suurim nädalavahetuste õhtutel ja öösiti. Suurima riskiga ajavahemik on kell 20–23, mil Häirekeskusele tehakse keskmiselt neli LSV-teemalist kõnet tunnis. Laupäeviti tehakse keskmiselt 66 kõnet, esmaspäevast neljapäevani 39.
Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.
Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.
Arenguseire Keskuse aastaraamat käsitleb 2025. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende.
Euroopa julgeoleku tugevdamine ja NATO kaitsekulude kasv loob Eestile märkimisväärse võimaluse kasvatada meie kaitsetööstust. Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt 1 triljon eurot, millest pool hangitakse Euroopa siseselt.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda