Uuring annab ülevaate, milliseks kujuneb 2050. aastal pensionile jäävate inimeste pensionide tase ja ostujõud ning kui tundlikud on need tulemused demograafiliste ja makromajanduslike eelduste suhtes.
Tegemist on esimese uuringuga, mis annab tervikliku ülevaate sellest, kui laialt kasutatakse Eestis eraõpetajaid ning millist rolli nad haridussüsteemis täidavad. Tulemused näitavad, et eraõpetajate kasutamine on muutunud oluliseks osaks laste õpiteekonnast.
Platvormitöö on Eestis kujunenud oluliseks töövormiks, mis mõjutab majanduse konkurentsivõimet ja tööjõu kestlikkust. Valdkonnas tõusevad esile kolm peamist väljakutset.
Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 5% brutopalgast ehk 104 eurot ka kolmandasse sambasse.
Eesti tervishoiusüsteem tugineb solidaarsele ravikindlustusele, mille korral tööealised ja terved inimesed panustavad nii enda kui ka teiste ravikindlustatute ravikulude katmisesse. Teenuseid rahastab ja korraldab keskselt Tervisekassa. Kaks kolmandikku tervishoiu tuludest tuleb sotsiaalmaksust, mida maksavad töötavad inimesed, kes moodustavad ligikaudu poole kõigist ravikindlustatutest.
Rahvusvahelise kogemuse ja Eesti andmete analüüsi põhjal võib järeldada, et eratervisekindlustusel on tervishoiusüsteemi toimimise parandamisel piiratud potentsiaal, eriti väikese turumahuga ja juba universaalse kindlustuskaitsega riikides nagu Eesti.
Tervisekassa kulud ületavad lähimal viiel aastal tulusid umbes 100 miljoni euro võrra aastas. Kuigi viimased prognoosid näitavad varasematega võrreldes paremat maksulaekumist ja väiksemat miinust, on reservide lõppemine vaid 2029–2030 aastani edasi lükkunud. Euroopa riikide kogemus näitab, et kui tervishoiu aastane puudujääk ületab 0,5%–0,6% SKP-st, on sellele järgnenud kärped ja inimeste omaosaluse suurendamine, mis on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust. Kõige kehvemad on olnud Iirimaa, Kreeka ja Läti kogemused. Üheks edukamaks näiteks on Holland, kus suudeti kulukasvu pidurdada hinnapiirangute ja digitaalsete seiresüsteemide abil, mis vähendavad tarbetuid uuringuid ja ravimeid.
Eestis kasutab 28% lapsevanematest oma laste toetamiseks eraõpetajat. Kõige sagedamini tehakse seda Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas. Suurim vajadus avaldub 7.–9. klassis, saavutades tipu 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelkõige matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Enim kasutavad eraõpetajaid linnaõpilased ja keskmiselt on eraõpetaja tunnihinnaks 20–29 eurot. Üle 60% õpilastest koges märgatavat või olulist arengut eraõpetaja toel.
Leedu on tootlikkuse tasemelt poolest Eestile järele jõudnud, kuid Eesti edumaa Läti ees püsib ning Soome tase jääb endiselt kättesaamatuks. Leedu majandus on mitmekesisem, toetudes näiteks keemia- ja naftatööstusele, transpordi-, finants- ja IKT-teenustele, samal ajal kui Eesti majanduse profiil on kitsam ning rohkem keskendunud IT- ja äriteenustele ning iduettevõtlusele.
Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma sideteenuste hea katvuse ja kiirusega. Mobiilne internet on Eestis taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline, kuid kaabliga ühenduste hinnad on lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul. Konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks, vältides põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda