Raportid

Vaid 14% Eesti elanikest tunneb, et praegune avalike teenuste ja toetuste süsteem on nende jaoks piisavalt paindlik. Vähem kui kolmandik peab süsteemi selgeks (30%) ja oma vajadustele vastavaks (27%). Vastusena küsimusele, kuidas saaks riik oma teenuseid ja toetusi paremini elanike vajadustele kohandada, soovitakse enim personaalset nõustamist (71%) ning valikuvõimaluste pakkumist (nt nagu II pensionisamba puhul, kus saab valida sissemakse eri suuruste vahel) (62%).

Taastuvenergia ebaühtlane tootmismaht võib tulevikus üha sagedamini luua olukordi, kus elektritootmine ületab tarbimist ning tuleb leida viise lisanduva energia tõhusaks kasutamiseks. Suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et tegu ei oleks keskmisest väiksema energiatõhususega tootmisega. Suurtootmiste keskmisest väiksemat energiatõhusust võib aktsepteerida juhul, kui see avab võimalusi väärtusahelas järgmiste, suurema lisandväärtusega etappide ja ärimudelite käivitamiseks Eestis.

Personaalriigi üks osa on vajaduspõhised toetused ehk riik toetab üksnes neid, kes tuge kõige enam vajavad, tagades nii tõhusama toetuste jaotuse. Suure osa Eesti riigi eelarvest moodustavad sotsiaaltoetused, mille vajaduspõhine maksmine saab toimuda sissetulekute alusel. Suuremat tõhusust võimaldaks toetuste sidumine ka varade andmetega, kuid selleks napib Eestis andmeid.

Personaliseerimine ehk isikustamine tähendab teenuste või toetuste kohandamist vastavalt inimese vajadustele. See pole ainult digitaliseerimine, vaid inimese eripäradest või eelistustest lähtuvate lahenduste väljatöötamine laiemalt.

Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on 60-aastane või vanem. Järgmise kümnendi jooksul on pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks nendes kooliastmetes vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat, samas kui senine tempo on keskmiselt u 30 uut õpetajat aastas. Lisaks tuleb arvestada noorte matemaatikaõpetajate keskmisest kõrgema ametist lahkumise määraga. Matemaatikaõpetaja haridusega inimeste õpetajaametisse jõudmist ja seal püsimist mõjutavad nende alternatiivsed töövalikud. Erialase haridusega matemaatikaõpetaja teenib Tartu maakonnas 419 eurot ehk 16% vähem kui õpetajana mitte töötav kursusekaaslane. Harju maakonnas on erinevus 374 (13%) ja ülejäänud Eestis 255 eurot (10%).

Õpetajate keskmine töötasu kasvas 2023. aastal enam kui 420 euro võrra ja jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest. Saavutatud taseme hoidmine võib aga lähiaastatel osutuda üle jõu käivaks.

Kehtestatud sanktsioonide, aga ka eetiliste tõekspidamiste tulemusel on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud 3,7 korda võrreldes aastate 2019–2021 keskmisega. Eesti ettevõtted on uute impordikanalite leidmisel olnud edukad – kahe kolmandiku puhul 769st tootegrupist, kus import Venemaalt-Valgevenest on vähenenud, ületab kahanemise teiste riikide mahtude kasv.