Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Raportid
Eesti elektrienergiasüsteemi ootavad ees suured muutused, mis kajastavad üleilmseid suundumusi (elektrifitseerimine, hajustootmine, avatud energiaturg) ning mille tulemusena traditsiooniline elektrienergiasüsteem kujundatakse ümber.
Eesti elektrienergia tarbijad on hakanud oma tarbimist juhtima, mis on aidanud vähendada nende energiaga seotud kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Kui 2024. aasta 5. jaanuari 15. tunnil ületas elektrienergia börsihind hinnapiiri 1000 EUR/MWh, vähendasid kodumajapidamised ja tööstusettevõtted tarbimist 10–12%. Elektritarbimise juhtimise maht talvisel ajal on kokku 75–100 MW. Tarbimist juhivad kõige enam soojuspumpadega eramud ja tootmisseadet omavad tarbijad, näiteks päikeseelektrit tootvad kodumajapidamised vähendasid oma tarbimist tavalise börsihinnaga elektrit ostvate tarbijatega võrreldes 2,5 korda rohkem.
Eesti kuulub riikide sekka, kus kultuurivaldkond toetub eelkõige avaliku sektori rahastusele, kuid kultuuri ja spordi elujõulisuse tõstmiseks on oluline kaasata rohkem eraraha ehk annetusi. Eesti ettevõtetel on hetkel võimalik tulumaksuvabalt annetada ligikaudu miljard eurot, kuid sellest mahust kasutatakse ära vaid väga väike osa.
Aastaraamat toob välja peamised tulevikku puudutavad järeldused 2023. aastal käsitletud arenguseire teemades. 2023. aastal olid Arenguseire Keskuse fookuses rohepööre ja õpetajate järelkasv, samuti Ukraina sõjapõgenikega seonduvad pikaajalised mõjud.
Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas. Edasine areng energiasõltumatuse määras (enam päevi, mil tootmine ületab tarbimist) vajab eelkõige salvestuslahenduste arengut ja kasutuselevõttu.
Arvestades juba teist aastat kestvat majanduslangust ja selle võimalikku jätkumist veel mõnda aega, on järjest jõulisemalt esile kerkinud Eesti pikaajalise konkurentsivõime ning selle tugevdamiseks vajalike muudatuste teema. Kuigi Eesti majanduse käekäiku analüüsivaid asutusi on mitmeid, on avalik arutelu meie pikaajalise konkurentsivõime tugevdamise üle jäänud pigem napiks.
Eestis on märkimisväärne õpetajate reserv ehk ca 2300 inimest, kes on õpetajakoolituse lõpetanud, kuid ei tööta õpetajana. See on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. 53% õpetajate reservist on alla 40-aastased. 52% reservist paikneb Tallinnas ja Tartus ehk seal, kus on suurim õpetajate ülekoormus ja õpetajate puudus.
Kodumajapidamistes toodetud elektrienergia hulk kolmekordistub prognooside kohaselt aastaks 2035. Päikeseelektri väiketootmine suurendab Eesti majapidamiste energiasõltumatust, kuid ei kata täielikult tootvate tarbijate energiavajadust.
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.