Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on 60-aastane või vanem. Järgmise kümnendi jooksul on pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks nendes kooliastmetes vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat, samas kui senine tempo on keskmiselt u 30 uut õpetajat aastas. Lisaks tuleb arvestada noorte matemaatikaõpetajate keskmisest kõrgema ametist lahkumise määraga. Matemaatikaõpetaja haridusega inimeste õpetajaametisse jõudmist ja seal püsimist mõjutavad nende alternatiivsed töövalikud. Erialase haridusega matemaatikaõpetaja teenib Tartu maakonnas 419 eurot ehk 16% vähem kui õpetajana mitte töötav kursusekaaslane. Harju maakonnas on erinevus 374 (13%) ja ülejäänud Eestis 255 eurot (10%).
Raportid
Õpetajate keskmine töötasu kasvas 2023. aastal enam kui 420 euro võrra ja jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest. Saavutatud taseme hoidmine võib aga lähiaastatel osutuda üle jõu käivaks.
Kehtestatud sanktsioonide, aga ka eetiliste tõekspidamiste tulemusel on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud 3,7 korda võrreldes aastate 2019–2021 keskmisega. Eesti ettevõtted on uute impordikanalite leidmisel olnud edukad – kahe kolmandiku puhul 769st tootegrupist, kus import Venemaalt-Valgevenest on vähenenud, ületab kahanemise teiste riikide mahtude kasv.
Eesti koolidel ja lasteaedadel on tugev, ent alarakendatud potentsiaal muutuda kogukonnakeskusteks. 26% Eesti koolidest ja 68% lasteaedadest on monofunktsionaalsed. Sarnaselt teistele riikidele võiks eeskätt maapiirkondades vastavalt kogukonnakooli mudelile tuua koolide ja lasteaedade juurde ka teised avalikud teenused.
Päikeseenergia tootmise lisandumisel on suvekuudel üha enam tunde, kui pole piisavalt tarbijad, kes elektrit vajaksid. Päikeseenergia tootmise kodudes võib tasuvamaks muuta energia lühiajaline salvestamine hilisemaks omatarbeks kasutamiseks. Elektrisalvestus kodumajapidamistes toetab tulevikus üha enam ka energiasüsteemi tasakaalu, sest elektri tarbimis- ja hinnatippude maht ajas kasvab. Kodumajapidamiste elektrisalvestid moodustavad simulatsioonide järgi üle kolmandiku kogu tarbimise juhtimise potentsiaalsest mahust 2040. aastal.
Riigikogu majanduskomisjoni eestvõttel kutsuti 2023. aasta lõpus kokku eksperdikogu, millel paluti analüüsida Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pakkuda ideid selle parandamiseks. Eksperdikogusse kuulusid nelja asutuse esindajad – Arenguseire Keskusest Uku Varblane, Eesti Pangast Ülo Kaasik, Tallinna Tehnikaülikoolist Kadri Männasoo ja Tartu Ülikoolist Priit Vahter. Võimaluste piires kaasati töögrupi tegevusse ka teisi eksperte.
Eelmisel aastal Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport.
Eesti energiaturg on viimastel aastatel oluliselt muutunud, eriti tänu taastuvenergiaallikate, eelkõige päikeseenergia kiirele kasvule. Tootvate tarbijate arv on suurenenud, toetades energia hajutatuse suurendamist ja jätkusuutlikkuse poole liikumist. Aastal 2022 registreeriti Eestis 8922 tootvat tarbijat, kes tootsid võrku kokku 60,93 GWh elektrienergiat. Hoolimata nende kasvavast arvust ja panusest päikeseenergia sektorisse, on nende mõju üldisele elektriturule endiselt suhteliselt piiratud.
Uuringus käsitletakse aktiivsete elektritarbijate tarbimiskaja tänast olukorda Eestis ja hinnatakse selle potentsiaali 2040. aasta vaates, tuues välja kriitilised mõjutegurid ja nende ulatuse.
Eesti elektrienergiasüsteemi ootavad ees suured muutused, mis kajastavad üleilmseid suundumusi (elektrifitseerimine, hajustootmine, avatud energiaturg) ning mille tulemusena traditsiooniline elektrienergiasüsteem kujundatakse ümber.