Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida?

• Eesti haridus- ja sotsiaaltoetused ning teenused on täna vähe isikustatud, sageli universaalsed või arvestavad ainult mõne demograafilise tunnusega.
• Personaliseerimise potentsiaal sõltub teenuste ja toetuste praegusest isikustatuse tasemest, nende personaliseerimise võimalikkusest ja saadavast lisandväärtusest. Ekspertide hinnangul on täna suurima isikustamise potentsiaaliga õppe- ja karjäärinõustamised, peretoetused, vaesuse leevendamise toetused ning tervisega seotud hüvitised.
• Peamised takistused täiendavaks isikustamiseks on ebatäpsed leibkonna ja elukoha andmed, vähesed isikustatud andmed vara koha ning seaduslikud piirangud automaatsete otsuste tegemisele

Isikustamise näiteid välisriikidest

Probleem: Toetused, mis arvestavad leibkonna koosseisu ja sissetulekut, on isikupõhistest oluliselt täpsemad, kuna arvestavad paremini tegelikku abivajadust. Leibkondade koosseis ei ole aga riigile tihti teada ning registrite ühendamine on seotud õiguslike ja ajaliste piirangutega.
Malta lahendus koondab ühte registrisse andmed leibkonna sotsiaalkindlustuse, tasutud maksude, elukoha ja kommunaalteenuste tarbimise kohta. Nii on võimalik maksta toetusi leibkonnapõhiselt ning välistada majapidamised, kellel ei ole toetustele vajadust. Lahendus võimaldab saada teada inimeste õiged elukohaandmed ja lihtsustada teiste teenuste pakkumist.

Probleem: Keeruline juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele.
Lõuna-Korea „virtuaalne abistaja“ töötab nn ühe uksena paljudele avalikele teenustele, saates teavitusi ja vastates küsimustele kokku 11 erinevas valdkonnas. Rakendus pakub audiojuhiseid ning ligipääsu vähemate digitaalsete oskustega inimestele. GoodPy on integreeritud erasektori teenustega, sh riigi populaarseima otsingumootoriga Naver ja suhtlusrakendusega KakaoTalk. Nii saavad kodanikud teenuseid ja nendega seotud teavitusi ühelt platvormil, reaalajas ja neis kanalites, kus kodanikud on juba aktiivsed.

Probleem: Inimese vähene omavastutus ja vähene kontroll selle üle, kes ja kuidas teda abivajaduse korral hooldab.
Ühendkuningriigis katsetatakse personaalset tervisekontot ehk sihtotstarbelist raha hooldusvajadusega inimesele, et ta saaks ise osta tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mida peab vajalikuks. Loodeti, et konto aitab toime tulla ka demograafiast tingitud kulude kasvuga. Projekt osutus kuluefektiivseks, kuid varasemad uuringud viitavad, et kontod suurendavad tervisealast ebavõrdsust ja nende juurutamise eeltingimuseks on suur noorte inimeste osakaal rahvastikus.

Probleem: Haavatavate sihtrühmade keeruline sulandumine ühiskonnaellu.
Leedus on arendamisjärgus vanglast vabanenutele, puuetega inimestele ja asendushoolduselt väljuvatele noortele suunatud isikupõhised teenused,

Kuidas valiti välja Eesti kõige suurema isikustamise perspektiiviga sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetused ja teenused?

• Kõik olemasolevad haridus- ja sotsiaalvaldkonna toetused ja teenused liigitati 30 rühmaks. Aluseks olid inimese elukaare peamised sündmused, teenuste korduvus ja eesmärk.
• Analüüsiti toetuste ja teenuste kasutajate arvu, avaliku sektori kulusid, isikustamisega kaasnevat õiguslikku ja eetilist riivet ning teenuste ja toetuste panust üksikisiku heaolusse inimese elukaare vältel. Valiti rühmad, kus isikustamine võiks olla tulemuslikem.
• Valdkondlikud eksperdid hindasid teenuste ja toetuste isikustamise oodatavat mõju ning isikustatuse tänast taset ligi 40 küsimuse abil. Ekspertide hinnangute põhjal arvutati igale rühmale isikustamise mõju ja rakendatavuse hinded.
• Tekkinud pingerea alusel valiti neli suurima isikustamise potentsiaaliga toetuste ja teenuste rühma (vt allolev tabel).

Mis on täna suurimad takistused teenuste või toetuste suuremaks isikustamiseks?

• Leibkonna andmete puudumine ja elukoha ebatäpsus. Personaliseerimise alus ja parim näitaja vajaduspõhisusest on sissetulek leibkonnaliikme kohta, mis arvestab ka elukaaslast, lapsi ning ülalpeetavaid. Registrites usaldusväärset teavet leibkonna isikulise koosseisu kohta ei ole, näiteks rahvastikuregistris on hinnanguliselt iga viienda inimese elukoht ebatäpne. Ühe parima lähendina on statistikaametis kasutusel partnerluse indeks ning paiknemise indeks, ent nende rakendamine on praegu lubatud vaid statistika tegemiseks.
• Puuduvad andmed vara kohta. Küsitlusuuringute põhjal on varaline ebavõrdsus üle kahe korra suurem sissetulekute ebavõrdsusest. Ehkki Maksu- ja Tolliametil on ülevaade inimese sissetulekutest, puuduvad usaldusväärsed isikustatud andmed varade väärtuse kohta. Ainult sissetulekute andmetele tuginedes võib tegelik toetusvajadus jääda ebatäpseks.
• Seaduslikud piirangud automaatsete otsuste tegemisel. Teenuste või toetuste laialdane isikustamine tähendab vajadust ühendada inimese kohta käivaid, eri andmekogudest pärit andmeid ilma inimese eelneva sooviavalduseta. Automaatsete otsuste tegemine nõuab mitmeid seadusmuudatusi, sh automaatse haldusakti vastuvõtmine, aluste loomine rohketesse eriseadustesse, proaktiivsete (ennetavate) teenuste põhiseaduspärasuse hindamine, inimestele kaebeõiguse tagamine ja mitmete andmekaitse- ning inimõiguste alaste mõjuhinnangute tegemine.

Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Personaalriigi tulevik“ eesmärk on selgitada andmepõhise personaliseerimise võimalusi sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustes ja toetustes ning koostada alternatiivsed stsenaariumid. 

Viited:

Arrak, K., Koppel, K., Toim, K., Laurimäe, M., Pall, K., & Kadarik, I. (2024). Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes (Vahearuanne). „Andmepõhise personaliseerituse potentsiaal ja mõju sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes“, (vahearuanne), august.

Bondarenko, D., Urva, M.-J., Arrak, K., & Koppel, K. (2023). Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas.