Arenguseire Keskus tõi välja suurima personaliseerimise potentsiaaliga toetused

Suurima personaliseerimise potentsiaaliga on Eestis peretoetused, vaesuse leevendamise toetused ja tervisega seotud hüvitised ning õppe- ja karjäärinõustamise teenused.

Arenguseire Keskuse ekspert ja „Personaalriigi tuleviku“ uurimissuuna juht Kaupo Koppel selgitas, et personaliseerimine ehk isikustamine tähendab inimese reaalsetest vajadustest, eripäradest või eelistustest lähtuvaid riiklikke toetusi ja teenuseid. “Suur osa riigi jagatavatest toetustest ja teenustest on praegu universaalsed või arvestavad ainult mõne üksiku demograafilise tunnusega. Täiendav personaliseerimine võiks suurendada riigi efektiivsust ning aidata suunata riigieelarves ettenähtud vahendid nendele inimestele ja leibkondadele, kellel on konkreetseid teenuseid või toetusi kõige enam vaja,” tõi Koppel välja.

Arenguseire Keskus tõi välja, et suure isikustamise potentsiaaliga on mitmed peretoetused, eelkõige vanemahüvitis, lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Peretoetuste kogukulu oli möödunud aastal umbes 840 miljonit eurot. “Peretoetused on praegu vaid osaliselt isikustatud, näiteks säilitatakse täna vanemahüvitisega lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu ning suure pere toetus kasvab alates neljandast lapsest. Teised perehüvitised ei sõltu aga leibkonna sissetulekust või muust sotsiaal-demograafilisest taustast,” selgitas Koppel.

Arenguseire Keskuse analüüsist tuli ühe võimaliku sammuna välja vanemahüvitise piirmäära langetamine. “Valitsuse otsus langetada alates 2026. aastast vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordseni on ekspertide poolt ühe võimalusena välja toodud,” lisas Koppel. Täiendavaks võimaluseks on ka lapse- ja peretoetuste summade muutmine vastavalt toetuse saaja sissetulekule, samuti ka automaatsed ja ennetavad pakkumised lapsehoiuteenustele.

Personaliseerimise potentsiaal on märkimisväärne ka vaesuse leevendamise toetuste rühmas, mille kogukulu võib tänavu riigieelarves jääda vahemikku 150–200 miljonit eurot. Näiteks kuigi toimetulekutoetus on täna üks enim isikustatud toetusi, sõltudes leibkonna netosissetulekust, eluasemekuludest ja toimetulekupiirist, ei arvestata selle puhul vara olemasolu ega erakorralisi kulusid. Lisaks saaks loobuda taotluse esitamise nõudest ja sellega kaasnevast kulude-tulude tõendamisest, tuvastades toetusele kvalifitseerumise andmete põhjal. Rahvapensioni ja üksi elava pensionäri puhul saaks samuti arvestada varade olemasolu, aga ka kulutuste taset ja regiooni elukallidust.

Tervisevaldkonna toetuste kogukulu jääb 2024. aaastal suurusjärku 250–300 mln eurot. Arenguseire Keskus toob välja, et tervisega seotud soodustuse või hüvitise protsent võiks sõltuda inimese sissetulekust ja leibkonna koosseisust. Näiteks hambaravihüvitis võiks tulevikus sõltuda nii inimese sissetulekust kui ka hammaste olukorrast, kroonilistele haigetele võiks aga kehtida personaalsed soodustused.

Haridusvaldkonna teenused ja toetused, mille hinnanguline kulu aastas jääb alla 100 miljoni euro, on tänaseks juba suures osas isikustatud ja vajaduspõhised. Siia rühma kuuluvad näiteks karjääri- ja õppenõustamine ning koolidesse sisseastumise korraldus. Seni kasutamata potentsiaal peitub aga nende teenuste täiendavas digitaliseerimises ning riske ennetavates lahendustes, näiteks lapse või noore õpiandmete põhjal probleemide varajane märkamine ning nõustamisele suunamine.

Koppel tõi välja, et peamised takistused riiklike toetuste ja teenuste personaliseerimiseks on ebatäpsed leibkonna ja elukoha andmed, vähesed isikustatud andmed vara kohta ning seaduslikud piirangud andmeanalüüsil põhinevate automaatsete otsuste tegemisele. “Toetused, mis arvestavad leibkonna koosseisu ja sissetulekut, on isikupõhistest oluliselt täpsemad, kuna arvestavad paremini tegelikku abivajadust. Leibkondade koosseis ei ole aga riigile tihti teada ning registrite ühendamine on seotud õiguslike ja ajaliste piirangutega,” tõi Koppel välja.

Arenguseire Keskus viis suurima isikustamise perspektiiviga sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetuste ja teenuste valimiseks läbi põhjaliku analüüsi. Selle käigus  liigitati kõik sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetused ja teenused 30 rühmaks, analüüsiti nende kasutajate arvu, avaliku sektori kulusid, isikustamisega kaasnevat õiguslikku ja eetilist riivet ning panust inimese heaolusse elukaare vältel. Ekspertide hinnangutest tuli esile neli suurima isikustamise potentsiaaliga toetuste ja teenuste rühma.

Lühiraport “Milliseid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna toetusi ja teenuseid tasuks personaliseerida?” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Personaalriigi tulevik“. Uurimissuuna  eesmärk on selgitada andmepõhise personaliseerimise võimalusi sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenustes ja toetustes ning koostada alternatiivsed stsenaariumid.