Lähisuhtevägivald muutub ühiskonnas üha nähtavamaks, kuid kajastub ametlikus statistikas üha vähem. Eestis tuntakse lähisuhtevägivalda järjest paremini ära ning ühiskonnas toetatakse üha enam sellesse sekkumist. Samal ajal jääb suur osa lähisuhtevägivallast ametlikust statistikast välja, eelkõige kuna see hõlmab füüsilise ja seksuaalse vägivalla kõrval järjest rohkem ka vaimset vägivalda, majanduslikku ja digitaalset kontrolli ning kuna institutsioone usaldatakse vähe (vt täpsemalt allpool). Üks usaldusväärsemaid lähisuhtevägivalla riskinäitajaid on varasem vägivald, kuid sellel ei ole üht põhjust ega kindlat toimepanijaprofiili.
Raportid
Lähisuhtevägivalla kogemusega inimeste abiotsimine on sageli pikk ja katkendlik protsess, mis algab juba enne ametlike abiteenuste poole pöördumist. Abi leidmisel ei ole määrav üksnes teenuste kättesaadavus, vaid ka see, kuidas inimese kogemusse suhtutakse ja kas teda aidatakse järgmiste sammudeni jõuda. Üks toetav kokkupuude spetsialistiga võib julgustada abi edasi otsima, samas kui vägivalla pisendamine või ohvri süüdistamine võib edasised pöördumised katkestada.
Arenguseire Keskuse tellimusel Civitta tehtud uuringus “Lähisuhtevägivalla koormus ja majanduslik kulu Eestis” hinnati lähisuhtevägivalla ühiskondlikku koormust ja majanduslikku kulu seitsmes kulukategoorias. Kululiigid hõlmasid tervishoiu-, õigus- ja sotsiaalsüsteemi kulusid, majanduskahju ning ohvrite füüsilist ja vaimset kahju. Uuringus keskenduti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) registreeritud juhtumitele, kuid kuna hinnanguliselt 80% lähisuhtevägivallast politseini ei jõua, arvestati kogukulu hindamisel ka vägivalla varjatud osaga.
Lähisuhtevägivald läheb Eesti ühiskonnale maksma hinnanguliselt 273 miljonit eurot aastas, mis on ligi kolm korda rohkem kui politseis registreeritud juhtumite majanduslik kulu 94 miljonit eurot. Suurima osa vägivalla kogukulust moodustavad vägivalla läbielamise füüsilised ja vaimsed tagajärjed (45%), tervishoiukulud (22%) ning tööturul ja majanduses tekkiv kahju (14%).
- Eesti elanikud toetavad lähisuhtevägivalla toimepanijate rangemat karistamist, kuid teaduskirjandus ei pea seda tõhusaks meetmeks. Kuigi kriminaalmenetluse alustamisel võib olla teatav heidutav mõju, ei vähenda süüdimõistmine ega pikem karistus märkimisväärselt lähisuhtevägivalla kordumist.
- Lähisuhtevägivalla toimepanijatele on vaja pakkuda abi vägivallast loobumiseks, kuid Eestis on vastavaid programme vähe ja väikeses mahus ning nende mõju on teadmata.
- Eesti elanike hoiak abi pakkumise suhtes vägivallast loobumiseks on pigem toetav, samas teadlikkus sellise abi olemasolust ja hinnang kättesaadavusele on madal. Eesti elanikest 88% peab abi otsimist vastutuse märgiks ning kolmveerand leiab, et selliseid teenuseid peaks olema rohkem, ent üksnes alla poole elanikest teab, et Eestis on võimalik sellist abi saada ning vaid 17% peab sobiva abi leidmist lihtsaks.
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi.
Eesti ettevõtete ligipääs rahastamisele on üldiselt hea, kuid rahastamisvõimalused jagunevad ebaühtlaselt ning laenuintressid on enam kui protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgemad. Euroopa Investeerimispanga andmetel oli rahastamistaotluse tagasilükkamist kogenud ettevõtete osakaal Eestis 2025. aastal ligi kolm korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Eesti on vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tipus, mistõttu ei saa tööjõupuuduse leevendamisel loota üksnes sellele, et 50+ inimesi tuleb tööturule praegusest oluliselt rohkem. Peamine tööjõureserv peitub vanemaealiste oskuste ja kvalifikatsiooni arendamises ja selle paremas rakendamises.
Platvormitöö ei ole karjääri seisukohalt ühtne töövorm. Veebipõhise erialase töö ja kohapõhise platvormitöö (sõidujagamine, kullerteenus) vahel ilmnevad selged erinevused töö- ja haridustaseme vastavuses, arenguvõimalustes ning valmisolekus õppida.
Tulevikus vajab Eesti elukestva õppe süsteemi ligi 45 aasta pikkuse tööelu jaoks. Eestis ulatub oodatav tööelu juba 41,5 aastani, st inimesed peavad järjest kauem tööelus osalema.