Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Sellest enamgi lahkujaid on kogenud õpetajate seas – 2021/22. õppeaastal lahkus töölt 30% 40–59-aastastest ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevatest vilunud õpetajatest. Ühe tipptasemel õpetaja lahkumine tähendab koolile hinnanguliselt vähemalt 10 tuhat eurot lisakulu aastas.
Raportid
Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimasoojenemine ohustavad Eesti elanike heaolu. Eesti on ühinenud Euroopa Liidu roheleppega, sealhulgas võtnud kohustuse saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. Olemasolevate süsteemide tõhustamine jääb rohepöörde eesmärkide saavutamiseks tõenäoliselt ebapiisavaks, vaja on põhimõttelisi muutusi selles, kuidas tagame elanikele energiavarustuse, kuidas liigume, toitume ja elame.
Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatest ning vaid 41%-le meesõpetajatest. Samas, seda on tinginud suuresti senine madal töötasu ning viimaste aastate töötasu tõus on mainet taas tõstma hakanud.
Eestis on üks maailma efektiivsemaid haridussüsteeme (väga head PISA tulemused), ent see tuleb üha enam meie õpetajate ületöötamise arvelt. Kuigi õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, tuleb silmas pidada, et seda ei teenita enamasti normtundide, vaid ületöö eest.
Eesti haridusasutused saavad lisakoormusega, mille on tinginud Ukraina sõjapõgenikest õpilased, üldiselt hästi hakkama. Enamuse Ukraina õpilasi vastu võtnud koolide arvates on Ukraina õpilased hästi või üldiselt hästi kohanenud.
Digitehnoloogiate levik igasse eluvaldkonda on toonud kaasa majanduse ja ühiskonna andmestumise: inimeste, ettevõtete, masinate ja isegi looduse tegevusest jääb järjepidev andmejalajälg.
Andmeühiskonna arengu peamiseks eestvedajaks Eestis on avalik sektor, erasektori digivõimekus on riigi omast madalam. Kuid ka avalikul sektoril jätkub väljakutseid: vajalik on hoida senist e-riigi edu, kiirendada 5G-võrgu ja laiemalt kiire interneti levikut, arendada edasi andmetaristut ja ühtlustada andmekvaliteeti, toetada erasektori digitaliseerimist. Eesti vajab rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks pikaajalist andmeühiskonna visiooni.
Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes.