Vaid 14% Eesti elanikest tunneb, et praegune avalike teenuste ja toetuste süsteem on nende jaoks piisavalt paindlik. Vähem kui kolmandik peab süsteemi selgeks (30%) ja oma vajadustele vastavaks (27%). Vastusena küsimusele, kuidas saaks riik oma teenuseid ja toetusi paremini elanike vajadustele kohandada, soovitakse enim personaalset nõustamist (71%) ning valikuvõimaluste pakkumist (nt nagu II pensionisamba puhul, kus saab valida sissemakse eri suuruste vahel) (62%).
Raportid
Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on 60-aastane või vanem. Järgmise kümnendi jooksul on pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks nendes kooliastmetes vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat, samas kui senine tempo on keskmiselt u 30 uut õpetajat aastas. Lisaks tuleb arvestada noorte matemaatikaõpetajate keskmisest kõrgema ametist lahkumise määraga. Matemaatikaõpetaja haridusega inimeste õpetajaametisse jõudmist ja seal püsimist mõjutavad nende alternatiivsed töövalikud. Erialase haridusega matemaatikaõpetaja teenib Tartu maakonnas 419 eurot ehk 16% vähem kui õpetajana mitte töötav kursusekaaslane. Harju maakonnas on erinevus 374 (13%) ja ülejäänud Eestis 255 eurot (10%).
Õpetajate keskmine töötasu kasvas 2023. aastal enam kui 420 euro võrra ja jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest. Saavutatud taseme hoidmine võib aga lähiaastatel osutuda üle jõu käivaks.
Eesti koolidel ja lasteaedadel on tugev, ent alarakendatud potentsiaal muutuda kogukonnakeskusteks. 26% Eesti koolidest ja 68% lasteaedadest on monofunktsionaalsed. Sarnaselt teistele riikidele võiks eeskätt maapiirkondades vastavalt kogukonnakooli mudelile tuua koolide ja lasteaedade juurde ka teised avalikud teenused.
Eestis on märkimisväärne õpetajate reserv ehk ca 2300 inimest, kes on õpetajakoolituse lõpetanud, kuid ei tööta õpetajana. See on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. 53% õpetajate reservist on alla 40-aastased. 52% reservist paikneb Tallinnas ja Tartus ehk seal, kus on suurim õpetajate ülekoormus ja õpetajate puudus.
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid maakoolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Üle Eesti tegutsevad koolid väga erinevates tingimustes ning nende edasist arengut määravad võtmetegurid on samuti mõnevõrra erinevad. Õpetajate järelkasvu tulevikku vaagides eristamegi seetõttu kolme eri koolitüüpi: Tallinna ja Tartu koolid, teised linnakoolid ja maakoolid. Käesolev lühiraport esitab tulevikustsenaariumid Tallinna ja Tartu koolides töötavate õpetajate jaoks aastal 2040.
Eesti koole paigutatakse sageli eksamitulemuste alusel pingeritta, võtmata arvesse, et koolide lähtekohad heade (õpi)tulemuste loomiseks on väga erinevad. Koolide tõhusus sõltub ka koolivälistest teguritest ehk sellest, mida kool ei saa muuta. Eesti põhikoolide suurus, õpilaste arv õpetaja kohta, õpilaskoha kulud, perede taustakarakteristikud ja hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal erinevad mitmekordselt: kumulatiivselt ligi kuus korda.
Koolide ja koolivõrgu efektiivsusuuringu põhieesmärk on pakkuda uudset ja asjakohast alusinfot koolivõrguga seonduvate otsuste tegemiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.