Eraõpetajate abi kasutamine Eestis

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“, mille eesmärk oli globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.

28% lapsevanematest kasutavad eraõpetaja abi

Eraõpetamist käsitletakse teaduskirjanduses variharidusena, mis aitab täita lünka õpilaste ja nende vanemate ootuste ning kooliõppe tegeliku sisu vahel.^1,2 Eraõpetajate kasutamine on paljudes riikides tavaline, eriti jõukamate perede seas.^3,4 Eraõpetajate turu kasvu taga on peamiselt sotsiaalne konkurents, koolide pingeread, eksamikeskne õpe ja sellest tulenev surve lastele ja peredele. Lisaks piirab rahapuudus koolide võimekust pakkuda igale õpilasele individuaalset tuge.¹ Eestis on eraõpetajate teemat seni vaevu uuritud.

Eraõpetajat kasutavad enim Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonna lapsevanemad

Joonis 1. Eraõpetaja kasutamine maakonniti

Joonis 1 näitab, et eraõpetajaid kasutatakse kõige enam Ida-Virumaal (46%), Harjumaal (36%) ja Tartumaal (24%). Ida-Virumaa (osati ka Harju) maakonna tulemusi võib seletada kohalike laste vajadusega saada lisatuge eesti õppekeelele üleminekul, kus eraõpetaja aitab parandada keeleoskust. Harju- ja Tartumaal on aga eraõpetajate kasutamine seotud kõrgema keskmise sissetulekuga, mis suurendab perede võimekust pakkuda tasulist lisatuge.

Enim kasutavad eraõpetaja abi linnaõpilased

Eraõpetajate abi kasutatakse kõige enam linnades, eriti Tallinnas, kus seda on kasutanud 39% õpilastest (joonis 2). Linnalistes asulates jääb vastav näitaja 33% juurde, samas kui maapiirkondades on see oluliselt madalam – 18%. See viitab, et eraõpetajate turg on eelkõige linnakeskne nähtus, mida mõjutavad nii suurem konkurents hariduses kui ka parem ligipääs eraõpetajatele. Maapiirkondades piiravad kasutamist ilmselt nii eraõpetajate vähesus kui ka perede väiksemad rahalised võimalused.

Joonis 2. Eraõpetaja kasutamine elukoha lõikes

Eraõpetaja hind on enamasti 20–29 eurot tunnis

Enamik eraõpetajaid küsib tunnis 20–29 eurot, mis teeb sellest turu peamise hinnataseme (joonis 3). Sealjuures 10% eraõpetajaid kasutatavatest peredest kulutab aastas eraõpetajale alla 100 euro, 45% puhul jääb kulu vahemikku 100–499 eurot, 21% maksab 500–999 eurot ning 23% üle 1000 euro.

Eraõpetajate roll: abi puudujääkide katmisel ja edumaa kasvatamisel

Õpetajate nappus kasvatab eraõpetajate turgu. Jooniselt 4 nähtub, et eraõpetaja kasutamise peamised põhjused on seotud koolisüsteemi puudujääkidega. Suurim osa vanematest (41%) leiab, et kool ei suuda pakkuda piisavat tuge, näiteks õpetaja ebapiisava taseme tõttu. Samuti tuuakse sagedasti välja vajadus valmistuda eksamiteks ja katseteks (34%) ning täita õpilünki ainetes (33%).

Oluline on tähele panna, et Eestis on aastaid kestnud nii aineõpetajate kui ka tugispetsialistide (nt logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid) puudus.⁵ See süvendab olukorda, kus paljud õpilased ei saa koolist vajalikku tuge ning pöörduvad seetõttu eraõpetajate poole. Nii viitab joonis 4 mitte ainult individuaalsetele õpiraskustele või ambitsioonidele, vaid ka süsteemsetele probleemidele hariduses.

Eraõpetajat kasutatakse enim 7.–9. klassis

Joonis 5 näitab, et eraõpetaja kasutamine suureneb lapse vanuse kasvades ja saavutab tipu põhikooli lõpus. Seda seostatakse nii uute ja keerukamate ainete (nt füüsika, keemia) lisandumise kui ka lõpueksamiteks valmistumisega. Näiteks 9. klassis kasutab 33% peredest eraõpetajat.

Joonis 5. Eraõpetajate kasutamine klassi lõikes

Eraõpetajate turg paljastab korraga kahte vastuolulist nähtust: ühelt poolt koolisüsteemi puudujääke, nagu õpetajate nappus mõnes koolis ja piirkonnas, teisalt aga ka vanemate survet kujundada oma lapsest veelgi konkurentsivõimelisem õppur.¹ Nii on eraõpetamine seotud ka edu ja eeliste säilitamisega, mitte vaid tegelike õpiraskuste ületamisega.¹

Joonis 6. Ained, kus eraõpetajaid enim kasutatakse (tähtsuse järjekorras)

Üle 60% õpilastest koges märgatavat või olulist arengut eraõpetaja toel

Analüüsist nähtub, et eraõpetaja toel on enamikul lastel õpitulemused paranenud. Vaid 2% lastest ei kogenud tulemuste paranemist ja 8% puhul jäi mõju väga tagasihoidlikuks.

Samas näeme, et 29% õpilaste tulemused paranesid mõnevõrra, 42% märgatavalt ja koguni 19% oluliselt. See tähendab, et üle 60% õpilastest tunnetas tugevat või väga tugevat arengut, mis kinnitab, et eraõpetaja kasutamine on valdavalt tõhus ja võib lapse tulemusi märkimisväärselt parandada.

Eraõpetajate turg võib süvendada hariduslikku kihistumist

Eraõpetajate turg võib süvendada hariduslikku kihistumist, eriti kui eraõpetaja kasutamine tuleneb koolisüsteemi puudustest. Õpilased, kelle peredel on võimalus maksta lisatuge, saavad edumaa. Nii sõltuvad haridusvõimalused mitte ainult koolist, vaid üha enam ka perede majanduslikust olukorrast. Just haridusliku kihistumise ohule on viidanud ka Euroopa Komisjon¹ ning UNESCO².

Allikad:

¹ Bray, M. (2011). The challenge of shadow education: Private tutoring and its implications for policy  makers in the European Union. Brussels: European Commission.
² UNESCO (2023). Regulating private tutoring for public good.
³ Cullinane, C. & Montacute, R. (2023). Tutoring – the new landscape: Recent trends in private and school-based tutoring. The Sutton Trust.
⁴ Boudreau, E. (2021). The rapid rise of private tutoring. Harvard Graduate School of Education.
⁵ Arenguseire Keskus (2023). Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040. Raport. Tallinn: Arenguseire Keskus.

Lühiraport avaldatud: oktoober 2025
Lühiraport põhineb Arenguseire Keskuse tellitud ja Norstati 29.09–23.10.2025 läbiviidud küsitlusel Eesti lapsevanemate seas, kellel on vähemalt üks 6–19-aastane laps. Kokku vastas 2000 vanemat, kellest 28,45% on kasutanud eraõpetajat. Küsitlus toimus veebi teel nii eesti kui ka vene keeles.
Kontakt: Eneli Kindsiko, Arenguseire Keskuse ekspert, eneli.kindsiko@riigikogu.ee