Raportid

Tervisekassa kulud ületavad lähimal viiel aastal tulusid umbes 100 miljoni euro võrra aastas. Kuigi viimased prognoosid näitavad varasematega võrreldes paremat maksulaekumist ja väiksemat miinust, on reservide lõppemine vaid 2029–2030 aastani edasi lükkunud. Euroopa riikide kogemus näitab, et kui tervishoiu aastane puudujääk ületab 0,5%–0,6% SKP-st, on sellele järgnenud kärped ja inimeste omaosaluse suurendamine, mis on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust. Kõige kehvemad on olnud Iirimaa, Kreeka ja Läti kogemused. Üheks edukamaks näiteks on Holland, kus suudeti kulukasvu pidurdada hinnapiirangute ja digitaalsete seiresüsteemide abil, mis vähendavad tarbetuid uuringuid ja ravimeid.

Eestis kasutab 28% lapsevanematest oma laste toetamiseks eraõpetajat. Kõige sagedamini tehakse seda Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas. Suurim vajadus avaldub 7.–9. klassis, saavutades tipu 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelkõige matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Enim kasutavad eraõpetajaid linnaõpilased ja keskmiselt on eraõpetaja tunnihinnaks 20–29 eurot. Üle 60% õpilastest koges märgatavat või olulist arengut eraõpetaja toel.

Leedu on tootlikkuse tasemelt poolest Eestile järele jõudnud, kuid Eesti edumaa Läti ees püsib ning Soome tase jääb endiselt kättesaamatuks. Leedu majandus on mitmekesisem, toetudes näiteks keemia- ja naftatööstusele, transpordi-, finants- ja IKT-teenustele, samal ajal kui Eesti majanduse profiil on kitsam ning rohkem keskendunud IT- ja äriteenustele ning iduettevõtlusele.

Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma sideteenuste hea katvuse ja kiirusega. Mobiilne internet on Eestis taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline, kuid kaabliga ühenduste hinnad on lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul. Konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks, vältides põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel.

Hoolimata tootlikkuse kasvust ja investeeringutest on põllumajandussektori kasumlikkus ebastabiilne ja viimastel aastatel on teenitud kahjumeid. Kasvanud kulud tootmissisenditele ja madal toorme väärindamise tase vähendavad sektori konkurentsivõimet. Eesti tugevusteks on teraviljakasvatus ja piimatootmine, kuid nendes valdkondades eksporditakse pigem madalamalt väärindatud saadusi (nt toorpiim). Väärindatud toodete osakaal ekspordis on alates 2018. aastast vähenenud 55 protsendilt 48 protsendini.

Eesti seisab silmitsi rahvastiku vananemisega. See suurendab avaliku sektori kulutusi eelkõige pikaajalisele hooldusele ja tervishoiule, samas vähenevad perede, laste ja haridusega seotud kulud. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt jääb haridus- ja sotsiaalkulude osakaal SKP-st aastaks 2050 samale tasemele kui praegu (ca 17%), kuid pikaajalise hoolduse kulud võivad suureneda koguni 3–15 korda.