Raportid

Eesti ettevõtete ligipääs rahastamisele on üldiselt hea, kuid rahastamisvõimalused jagunevad ebaühtlaselt ning laenuintressid on enam kui protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgemad. Euroopa Investeerimispanga andmetel oli rahastamistaotluse tagasilükkamist kogenud ettevõtete osakaal Eestis 2025. aastal ligi kolm korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Eesti on vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tipus, mistõttu ei saa tööjõupuuduse leevendamisel loota üksnes sellele, et 50+ inimesi tuleb tööturule praegusest oluliselt rohkem. Peamine tööjõureserv peitub vanemaealiste oskuste ja kvalifikatsiooni arendamises ja selle paremas rakendamises.

Platvormitöö ei ole karjääri seisukohalt ühtne töövorm. Veebipõhise erialase töö ja kohapõhise platvormitöö (sõidujagamine, kullerteenus) vahel ilmnevad selged erinevused töö- ja haridustaseme vastavuses, arenguvõimalustes ning valmisolekus õppida.

Riiklik eesmärk tõsta tootlikkus vähemalt 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab Eesti ettevõtetelt senisest kiiremat tehnoloogilist arengut.

• Kui Eestis tekiks vaidlus platvormi vahendusel tegutseva kulleri või autojuhi tööalase staatuse üle, tuvastaks töövaidluskomisjon või kohus tõenäoliselt töölepingulise suhte.
• Platvormitöö tegija õiguslikku staatust võiks järelevalvemenetluse käigus hinnata Tööinspektsioon.
• Täiendavaid kriteeriume platvormitöö tegija tööalase staatuse määramiseks ei ole Eestis vaja kehtestada, küll aga tuleks koostada juhised, mis aitaksid mõista, kuidas mõjutab algoritmilise juhtimise kasutamine alluvussuhte kindlaksmääramist.

Lähisuhtevägivald (LSV) on ajas selgelt mustriline, suurima riskiga on hilisõhtud. Nii Häirekeskuse kõnede kui ka PPA-s registreeritud juhtumite andmetel on koormus suurim nädalavahetuste õhtutel ja öösiti. Suurima riskiga ajavahemik on kell 20–23, mil Häirekeskusele tehakse keskmiselt neli LSV-teemalist kõnet tunnis. Laupäeviti tehakse keskmiselt 66 kõnet, esmaspäevast neljapäevani 39.

Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.

Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.