Kõrghariduse tulevik

Digitaalne kõrgharidus. Pildil õpib noor naine arvuti ees.

Kõrgharidus seisab suurte muutuste lävel. Tööturg on tehnoloogilisest arengust, aga ka demograafilistest ja sotsiaalsetest muutustest tingituna kiiresti teisenemas. Enam ei piisa õppimise koondamisest elukaare algusse ning õppimise ja töötamise perioodid vahelduvad pidevalt.

Kasutusele on tulnud täppisõppe (just-in-time learning) mõiste ehk tähtis on võimalus omandada konkreetseid oskusi parajasti siis, kui vajadus nende järele esile kerkib. Kõrghariduses teevad ilma mikro- ja nanokraadid ja muud erinevad “haridusampsud” ning kasvab küpses eas õppijate osakaal. Sellel on ka järelmid hariduse rahastamissüsteemile – kuidas tagada, et inimestel oleks võimalik tööelust aegajalt välja astuda, et teadmisi-oskusi arendada? Mitmetes riikides arutletakse niinimetatud “elukontode” (life accounts) üle, kuhu koguneks osa inimeste makstud maksudest ning seda raha saaks kasutada hariduskulude katmiseks.

Harjumuspärane kõrgharidus on jaotatud erialadeks, samal ajal kui tööturg nõuab järjest rohkem erialade omavahelist sidumist ning tugevaid üldoskusi. Traditsioonilises kraadiõppes pakutakse laia ringi erialaga haakuvaid teadmisi ja oskusi, mida õppijal võib kunagi vaja minna, aga ei pruugi. Tööandjate silmis kipub kraadiõppe väärtus langema ning kraadiõppesse astumine on õppija vaatenurgast seetõttu järjest vähem atraktiivne ajakasutus.

Kas ja kuidas sellises olukorras traditsioonilise kraadiõppe väärtust ja tähendust säilitada? Kas kõrgharidust saaks algosadeks lahutada ja iga õppija soove ja võimeid arvestades individuaalseks tervikuks taas kokku panna? Tuues analoogia muusikatööstusest – ühe muusikapala kuulamiseks ei pea enam ammu ostma tervet heliplaati ning seda saab voogedastusplatvormil (nt Spotify) hõlpsasti kombineerida hoopis teiste artistide lugudega. Mida sellised arengud kõrghariduses tähendaksid koolile, õppijale ja kõrghariduse rahastamisele?

Siin-seal maailmas on esile kerkinud kõrghariduse pakkujaid, kes seovad hariduse eest maksmise õppija hilisema edukusega tööturul. Üliõpilane maksab koolile oma õpingute eest pärast seda, kui ta on leidnud piisavalt tasuva töö. Kui piisavalt tasuvat tööd ei leia, pole ka tagasimakse kohustust. Platvormi-tüüpi ärimudelid koos vaba juurdepääsuga e-kursustega (MOOC) on jõudmas ka kõrgharidusse. Ülikooli kujunemine platvormiks võib tulevikus tähendada näiteks seda, et ülikooli brändi all õpetavad eraturu osapooled, kelle pakutav vastab ülikooli kvaliteeditasemele. Ülikooli põhiteenuseks oleks seega kvaliteediläve seadmine ja sellele vastavuse hindamine, mitte enam õpetamine.

Uurimissuuna kesksed küsimused on:

• Millised muudatused võivad kõrgharidust ees oodata maailmas ja Eestis? Mida need arengud tähendaksid majandusele, kõrgkoolile ja inimesele?
• Kuidas peaks muutuma kõrghariduse rahastamispõhimõtted, arvestades kõrghariduse erinevaid võimalikke arengusuundumusi? 

Uurimissuunaga seotud uudised

Vaata veel uudiseid

Uurimissuunaga seotud videod

2.02.2022 Prof Kristof De Witte: kõrgharidust tuleks rahastada nii avalikust kui erarahast

Kõrgharidust tuleks rahastada nii avalikust kui erarahast ehk õppemaksudest, sest kõrghariduse omandamisel on isiklik kasu suur, ütles Leuveni Ülikooli professor Kristof De Witte Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“. 1. veebruaril toimunud seminaril arutlesid De Witte, professor Kaire Põder (EBS) ja dotsent Triin Lauri (Tallinna Ülikool) kõrghariduse suundumuste üle.

15.10.2021 Veebiseminar "Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?"

13. oktoobril 2021 toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar “Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?”.

Vaata veel

Seotud üritused

27.01.2022 Veebiseminar "Kes peaks maksma kõrghariduse arve?"

Seminaril käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides. Kuidas suhestub nende trendidega Eesti kõrgharidusõppe rahastamine? Mida on Eestil võimalik teiste riikide kogemusest õppida?

21.10.2021 Veebiseminar "Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?"

Covid-19 pandeemia on toonud kaasa ennenägematu hüppe digitaliseerimises ning õppimine ja õpetamine liiguvad üha enam virtuaalkeskkonda ja veebiplatvormidele. Ühelt poolt võimaldab see kõrgkoolidel jõuda laiema ringi inimesteni, kuid teisalt tugevneb globaalne konkurents ning vaja on uut laadi oskusi ja tegevusmudeleid, et digiarengutest kasu saada.

Vaata veel
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.