Blogi

Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks eri vaatenurka, tehisaruga ja tehisaruta, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Eesti kui väikeriigi kõige olulisem omadus on võimekus toimida strateegiliselt ja olla kohanemisvõimeline, kirjutab professor Urmas Varblane Arenguseire Keskuse blogis. See tähendab, et me suudame teha samu asju paremini kui paljud teised riigid, tundes ja kasutades oskuslikult ära nende kogemusi. Kuid see eeldab ka strateegilist tõhusust ehk oskust luua unikaalset ja kestlikku konkurentsieelist.

Õpetajate järelkasvu tagamisel on seni olnud põhitähelepanu suunatud õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamisele. Ent tähelepanu tuleks koondada hoopis õpetajate reservile[1], mis koosneb ühelt poolt igal aastal ametist lahkunud õpetajatest, olgu lahkumine ajutine või lõplik, ning teiselt poolt õpetajakoolituse läbinutest, kes ei jõuagi kunagi kooli tööle.

Kliimakriis on globaalne probleem, mitte lokaalne debatt, millega enda huve teenida. Järsu rohepöörde asemel peaks Eesti võtma õppust suurriikidest, kes panevad kliimasõbralikule majandusele ülemineku plaani keskmesse inimese, vältides sellega sotsiaalmajanduslikku krahhi.

OECD haridusvaldkonna juht Andreas Schleicher tõi Arenguseire hariduskonverentsil “Kuidas tagada õpetajate järelkasv?”  tehtud ettekandes välja, et OECD riikide õpilaste seas on levinud passiivne ehk reageeriv veebikasutus, mitte aktiivne ehk omaenda vajadustest lähtuv uurimuslik veebis navigeerimine.

Registripõhised andmed on usaldusväärsete teadustulemuste saamiseks töökindlamad kui küsitlusuuringute kaudu korjatavad andmed, kirjutab EBSi professor Kaire Põder Arenguseire Keskuse blogis. Haridusvaldkonna näitel võimaldaks registriandmete kvaliteedi arendamine ja nende andmete laiem kättesaadavus teadlaskonnale säästa raha küsitluste pealt.

Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega kaasnevate äärmuslike ilmastikuolude suhtes kindlamate ehitiste konstrueerimine. Kolmandaks arenguvalikuks on pürgimus vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja seeläbi ennetada inimtekkelise kliimamuutuse kahjusid.

Eestil on hea potentsiaal haridustehnoloogia abil õpetajate nappust leevendada, ent takistusteks on napp koostöö eri osapoolte vahel ja riikliku pikaajalise perspektiivi puudumine haridustehnoloogia rakendamisel. Riigi eestvedamisel loodud adaptiivsed õppematerjalid ja õpihaldussüsteemid leevendaks kaasavast haridusest ja tugispetsialistide puudusest tulenevat ülekoormust, läbipõlemist ja ametist loobumise kavatsust.