Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Märt Masso, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert
Märt on lõpetanud Kesk-Euroopa ülikooli sotsiaalteaduste õppe, mille fookuses oli tööhõive ja töötingimused ning on läbimas Tartu Ülikoolis doktorantuuri. Varasemalt on ta töötanud analüütikuna mõttekojas Praxis, kus ta peamiselt tegeles tööhõive ja sotsiaalkaitse analüüsidega. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris, kust ta sai elulise poliitikakujundamise ja -rakendamise kogemuse. Märdil on enam kui 20-aastane kogemus nii Eesti kui rahvusvaheliste uuringute ja poliitikaanalüüside tegemises projektijuhi ja analüütikuna ning ta on kasutanud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.
Märt on osalenud Arenguseire Keskuse uurimissuundade „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“ ja „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ töös ning juhib uurimissuunda „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“.
Seotud uudised
-
03.07 2024Raport: Kodumajapidamiste akusalvestid saab panna teenima Eesti elektrisüsteemi huve
Päikesepaneelide omanikel aitaks elektri tootmise tasuvust tõsta energia lühiajaline salvestamine, mis toetaks ühtlasi ka Eesti energiasüsteemi tasakaalu, selgub Arenguseire Keskuse tellitud analüüsist.
Seotud videod
Seotud üritused
Energiakriis ja kõrged elektrihinnad on andnud hoogu päikeseenergia buumile Eestis kümnekordistades päikesepaneelidega majapidamiste arvu. Eestis on nüüd üle 10 000 väikese elektrijaama, mis on hajutatud üle kogu riigi. Seisame küsimuse ees, kas individuaalne energiatootmine jätkab kasvamist või takerdub?
Eesti energiasüsteem on muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest. Tootvad elektrienergia tarbijad saavad tegutseda individuaalselt või kollektiivselt, näiteks koondudes energiaühistutesse. Kuigi energiaühistutel on Eestis juba pikk ajalugu, on need praegu siiski vähelevinud.
Eesti inimestel on ootus, et riigi toetused oleksid kujundatud ja pakutud lähtudes inimese vajadustest. Eesti kui digiriigi järgmine suurem ülesandepüstitus on nutikate andmelahenduste ja tehisintellekti abil inimesekesksete toetuste pakkumine.