Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

Vene-Ukraina sõda on pannud ukrainlased sõja eest põgenema ja raskendanud paljude toormete kättesaadavust. Arenguseire Keskus koostab alternatiivsed stsenaariumid põgenike sissevoolu võimalikest pikaajalistest mõjudest rahvastikule, tööhõivele ning eelnevaga seotult Eesti riigi kuludele ja tuludele. Analüüsitakse ka sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

25. aprilli 2022 seisuga on Ukrainast põgenenud ligikaudu viis miljonit inimest, kes enamasti on lapsed, naised ja vanemaealised, sest tööealistel meestel ei ole üldmobilisatsiooni tõttu õigust riigist lahkuda. Eestisse on seni jõudnud ca 30 000 sõjapõgenikku. Edasisi võimalikke arenguid hinnates tuleb arvestada nii võimalusega, et suurem osa neist lahkub pärast lühiajalist viibimist, kui ka võimalusega, et sõda ning koos sellega ka kodumaale naasmine venib, põgenikke tuleb juurde ning paljud neist jäävad püsivalt Eestisse. Stsenaariumianalüüsi abil otsime vastust küsimusele, kuidas võib sõjaga seotud sisseränne muuta Eesti rahvastikku ning tööealist elanikkonda pikaajaliselt, aastani 2100? Millised on eri stsenaariumidega seotud kulud ja tulud Eesti riigi jaoks?

Sanktsioonid Venemaa ja Valgevene ekspordile tähendavad Eesti ettevõtjate jaoks vajadust leida varasemalt neist riikidest tarnitud toormeid ja pooltooteid edaspidi mujalt. Väliskaubanduse andmetele tuginedes käsitleme Eesti majanduse haavatavust erinevate toormete osas, arvestades nii asenduskaupade kättesaadavust kui ka asendamise kulukust.

Uurimissuunaga seotud uudised

Vaata veel uudiseid

Uurimissuunaga seotud videod

1.07.2022 Raporti "Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile" pressiesitlus
17.06.2022 Teistmoodi tulevik 2022, Lenno Uusküla
17.06.2022 Teistmoodi tulevik 2022, Magnus Piirits
Vaata veel

Seotud üritused

22.06.2022 Raporti "Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile" pressiesitlus

Arenguseire Keskus avaldas 29. juunil 2022 erakorralise raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile”. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.

2.06.2022 Veebiseminar "Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?"

Eestisse on jõudnud ligikaudu 40 000 sõjapõgenikku, peamiselt naised ja lapsed. Sisseränne jätkub, sest sõda kestab ning pole teada, kui kaua veel. Isegi kui loodame ja arvame, et enamus sõjapõgenikest naaseb Ukrainasse, ei pruugi elu nii minna. Peame arvestama olukorraga, et märkimisväärne hulk saabunuist jääbki Eestisse elama.

Vaata veel
×

Liitu uudiskirjaga

Igal kuul ilmub Arenguseire Keskuse uudiskiri. Selles kajastatakse aktuaalseid teemasid, millest räägivad maailma mõttekojad. Samuti saate uudiskirjast lugeda Arenguseire Keskuse ürituste ja muude tegemiste kohta.