Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile
Vene-Ukraina sõda on pannud ukrainlased sõja eest põgenema ja raskendanud paljude toormete kättesaadavust. Arenguseire Keskus koostab alternatiivsed stsenaariumid põgenike sissevoolu võimalikest pikaajalistest mõjudest rahvastikule, tööhõivele ning eelnevaga seotult Eesti riigi kuludele ja tuludele. Analüüsitakse ka sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.
25. aprilli 2022 seisuga on Ukrainast põgenenud ligikaudu viis miljonit inimest, kes enamasti on lapsed, naised ja vanemaealised, sest tööealistel meestel ei ole üldmobilisatsiooni tõttu õigust riigist lahkuda. Eestisse on seni jõudnud ca 30 000 sõjapõgenikku. Edasisi võimalikke arenguid hinnates tuleb arvestada nii võimalusega, et suurem osa neist lahkub pärast lühiajalist viibimist, kui ka võimalusega, et sõda ning koos sellega ka kodumaale naasmine venib, põgenikke tuleb juurde ning paljud neist jäävad püsivalt Eestisse. Stsenaariumianalüüsi abil otsime vastust küsimusele, kuidas võib sõjaga seotud sisseränne muuta Eesti rahvastikku ning tööealist elanikkonda pikaajaliselt, aastani 2100? Millised on eri stsenaariumidega seotud kulud ja tulud Eesti riigi jaoks?
Sanktsioonid Venemaa ja Valgevene ekspordile tähendavad Eesti ettevõtjate jaoks vajadust leida varasemalt neist riikidest tarnitud toormeid ja pooltooteid edaspidi mujalt. Väliskaubanduse andmetele tuginedes käsitleme Eesti majanduse haavatavust erinevate toormete osas, arvestades nii asenduskaupade kättesaadavust kui ka asendamise kulukust.
Uurimissuunaga seotud inimesed
Kontakt
Märt Masso
Arenguseire Keskuse ekspert Uurimissuuna juht
Magnus Piirits
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert, endine Arenguseire Keskuse ekspert Uurimissuunaga seotud uudised
-
10.10 2023Raport: Sõjapõgenike tööturule rakendumine on oodatust parem
Ukraina sõjapõgenike kaasamine Eesti tööturule on läinud paremini kui teistes riikides, kuid arenguruumi on Ukrainast saabunute kvalifikatsioonile paremini vastavate töökohtade leidmisel, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenike mõju hõivele ja majandusele”.
