Magnus Piirits
Arenguseire Keskuse ekspertMagnus kaitses doktorikraadi majandusteaduses Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uuris ta Eesti pensionisüsteemi reformide mõjusid ebavõrdsusele ja kasutas selleks enda arendatud mikrosimulatsioonimudelit. Varasemalt on ta töötanud analüütikuna mõttekojas Praxis, kus ta põhiliselt tegeles sotsiaalkaitsevaldkonna uuringutega. Suurema tähelepanu all olid pensioniteemalised uuringud nii Eestis kui ka Euroopas ning analüüsimiseks kasutas ta kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Lisaks sotsiaalkaitsele on ta tegelenud ka maksude-toetuste mudeli (EUROMOD) arendamisega.
Seotud uudised
-
13.02 2023Raport: Eestlase keskkonnajälg on eurooplase omast kolmandiku võrra suurem
Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, Euroopa elaniku oma on Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem. Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete osas, kuid transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla, selgub Arenguseire Keskuse värskelt avaldatud raportist “Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg”.
Seotud üritused
Arenguseire Keskuse 2020. aastal avaldatud raportis “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035” leiti, et aastaks 2035 on tervisekassa eelarve 900 miljoni euroga defitsiidis. Kaks viimast suuremat rahastusmuudatust leidsid aset 2017. ja 2020. aastal – hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest ja otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks. Juba 2025. aastal jõuab aga eelarve defitsiiti, sest kaob tähtajaline lisarahastus.
Viimasel paaril aastal on Eesti kuised inflatsiooninäitajad olnud suuremad kui Euroopas keskmiselt. Kui selle aasta jaanuarist kuni märtsini oli Euroopa Liidu riikidest ainult Leedus inflatsioon kõrgem kui Eestis, siis järgnevatel kuudel möödus Eesti ka Leedust.
Arenguseire Keskus avaldas 29. juunil 2022 erakorralise raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile”. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.