Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Magnus Piirits
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert, endine Arenguseire Keskuse ekspert
Magnus kaitses doktorikraadi majandusteaduses Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uuris ta Eesti pensionisüsteemi reformide mõjusid ebavõrdsusele ja kasutas selleks enda arendatud mikrosimulatsioonimudelit. Varasemalt on ta töötanud analüütikuna mõttekojas Praxis, kus ta põhiliselt tegeles sotsiaalkaitsevaldkonna uuringutega. Suurema tähelepanu all olid pensioniteemalised uuringud nii Eestis kui ka Euroopas ning analüüsimiseks kasutas ta kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Lisaks sotsiaalkaitsele on ta tegelenud ka maksude-toetuste mudeli (EUROMOD) arendamisega. Arenguseire Keskuses on Magnus juhtinud uurimissuundi tuleviku tervishoid, tulevikukindel maksustruktuur, Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile ning osalenud rohepöörde trendide ja stsenaariumide uurimissuuna töös. /11.09.2023
Seotud uudised
-
17.04 2023Raport: Väikseim keskkonnajälg on Kirde- ja Põhja-Eesti elanikel
Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.
-
29.03 2023
Seotud üritused
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on poliitikakujundajate suur väljakutse nii meil kui mujal. Ülesande muudab keerulisemaks see, et rohepööre kui termin on raskesti arusaadav, samuti asjaolu, et keskkonnakahju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse suurendab elukallidust.
Arenguseire Keskuse 2020. aastal avaldatud raportis “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035” leiti, et aastaks 2035 on tervisekassa eelarve 900 miljoni euroga defitsiidis. Kaks viimast suuremat rahastusmuudatust leidsid aset 2017. ja 2020. aastal – hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest ja otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks. Juba 2025. aastal jõuab aga eelarve defitsiiti, sest kaob tähtajaline lisarahastus.
Viimasel paaril aastal on Eesti kuised inflatsiooninäitajad olnud suuremad kui Euroopas keskmiselt. Kui selle aasta jaanuarist kuni märtsini oli Euroopa Liidu riikidest ainult Leedus inflatsioon kõrgem kui Eestis, siis järgnevatel kuudel möödus Eesti ka Leedust.