Raportid

Eesti energiaturg on viimastel aastatel oluliselt muutunud, eriti tänu taastuvenergiaallikate, eelkõige päikeseenergia kiirele kasvule. Tootvate tarbijate arv on suurenenud, toetades energia hajutatuse suurendamist ja jätkusuutlikkuse poole liikumist. Aastal 2022 registreeriti Eestis 8922 tootvat tarbijat, kes tootsid võrku kokku 60,93 GWh elektrienergiat. Hoolimata nende kasvavast arvust ja panusest päikeseenergia sektorisse, on nende mõju üldisele elektriturule endiselt suhteliselt piiratud.

Uuringu käigus valiti erinevatest raportitest, stsenaariumianalüüsidest, strateegia- ja visioonidokumentidest välja need majandusarengut toetavad ettepanekud, mis autorite arvates vääriksid edasiarendamist ja teostamist. Lisaks modifitseeriti ja arendati edasi varasemaid ettepanekuid, tuginedes autorite endi arusaamadele ning ekspertkogemusele.

Koolide ja koolivõrgu efektiivsusuuringu põhieesmärk on pakkuda uudset ja asjakohast alusinfot koolivõrguga seonduvate otsuste tegemiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Analüüsi viis läbi Civitta Eesti AS. Analüüs on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.

Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).

Uuring „Andmed tulevikuühiskonnas“ on valminud Riigikantselei ja Arenguseire Keskuse tellimusel eesmärgiga aidata suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ning kujundada andmevaldkonnas pädevat ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Uuring valmis Arenguseire Keskuse hanke „Avaliku teabe kasutusvõimalused“ raames. Uurimistöö eesmärkideks oli hinnata avaliku teabe kasutatavuse õiguslikku keskkonda Eestis, andmekogude praktilist kasutuskogemust ning andmetele juurdepääsu Eestis võrreldes võrdlusriikidega (Soome ja Leeduga).

Investeering kõrgharidusse on nii indiviidile kui ka valitsusele pikka ettevaadet nõudev otsus. Uuring käsitleb kõrghariduse rahastamist erinevatest vaatenurkadest.