Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).
Raportid
Uuring „Andmed tulevikuühiskonnas“ on valminud Riigikantselei ja Arenguseire Keskuse tellimusel eesmärgiga aidata suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ning kujundada andmevaldkonnas pädevat ja tulevikku vaatavat poliitikat.
Uuring valmis Arenguseire Keskuse hanke „Avaliku teabe kasutusvõimalused“ raames. Uurimistöö eesmärkideks oli hinnata avaliku teabe kasutatavuse õiguslikku keskkonda Eestis, andmekogude praktilist kasutuskogemust ning andmetele juurdepääsu Eestis võrreldes võrdlusriikidega (Soome ja Leeduga).
Investeering kõrgharidusse on nii indiviidile kui ka valitsusele pikka ettevaadet nõudev otsus. Uuring käsitleb kõrghariduse rahastamist erinevatest vaatenurkadest.
Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.
Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuuna üheks nurgakiviks on maksutulude pikaajaline prognoosimine. Uuring kirjeldab, millistel eeldustel ja milliste andmete põhjal ning milliste arvutusloogikatega on tulemusteni jõutud. Metoodika aluseks on Rahandusministeeriumi pikaajaline maksumudel, mida kasutati olemasolevate maksudega seotud arvutusteks. Tulevikukindla maksustruktuuri töös on loodud mitmeid uusi makse, mille igaühe jaoks loodi spetsiaalne sisendandmestik ja arvutusloogika.
Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskuses CentAR ja on osa Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri seiretööst.
Uuringu “Käitumist mõjutavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis” viisid läbi Laura Kivi, Heidi Reinson, Sten Anspal ja Janno Järve Rakendusuuringute Keskusest CentAR Arenguseire Keskuse tellimusel.
Arenguseire Keskuse tellimusel viis mõttekoda Praxis läbi analüüsi, mille fookuses oli pikaajalise hoolduse rahastamine. Analüüs keskendub tulevaste pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsete ja valikute kirjeldamisele ning lahtimõtestamisele.
Arenguseire Keskuse tellimusel viis Haap Consulting läbi uuringu nimega „Pikaajalise hoolduse tulevik”, mis on üks Arenguseire Keskuse 2021. aasta uurimissuundadest. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja Eesti pikaajalise hoolduse arenguväljavaated, anda ülevaade olulisematest trendidest ning analüüsida võimalikke muid tegureid, mis hooldust tulevikus võivad mõjutada.