Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis

Järjest enam leiab kasutust inglisekeelne mõiste prosumer, mida on tõlgitud kui tootev tarbija või tootja-tarbija. Seda mõistet on defineeritud üsna erinevalt, kuid kõige kitsamas tähenduses on tootvad tarbijad need üksikisikud, asutused või väikeettevõtted, kes nii toodavad kui tarbivad energiat. Laiemas tähenduses on tootvad tarbijad kõik need, kes aktiivselt panustavad energiasüsteemi, näiteks aidates oma akude abil elektrivõrku stabiliseerida või juhtides paindlikult oma energiatarbimist (EEA 2022). Tootvad tarbijad võivad tegutseda individuaalselt või kollektiivselt, näiteks koondudes energiaühistutesse.

Mitmed globaalsed kui ka Eesti energiatulevikke käsitlevad stsenaariumid näevad vajadust suurema hulga tootvate tarbijate järele (Ebbers 2020). Kuivõrd tootvad tarbijad toodavad osa vajaminevast energiast ise või salvestavad odava hinnaga perioodidel, on nad rohkem kaitstud kõrgete turuhindade eest – seetõttu võib see tuua kasu haavatavamatele tarbijatele ja aidata kaasa energiavaesuse vähenemisele. Samuti on tootvate tarbijate energiarajatised sageli paigutatud hoonete katustele, mis on maakasutuse mõttes efektiivne. Lisaks on tootvate tarbijate lisandumine tõhus viis, kuidas erasektori rahastust rakendada energiapöörde elluviimiseks (EEA 2022). Teisalt on väljakutseks selliste tegevuste kulutõhusus, mis väiksema mastaabi tõttu kipub olema suurprojektidest madalam.

Tootvate tarbijate lisandumine võib viia ka energiatarbimise suurenemiseni, sest ise energiat tootes võib tekkida ka soov seda rohkem kulutada, kasutades varasemast enam energiamahukaid seadmeid (PROSEU 2020). Seetõttu võib tootvate tarbijate lisandumine töötada vastu kliimaeesmärkide saavutamisele. Hajatootmine on kontsentreeritud tootmisest teoreetiliselt tõhusam ning tarbijate läheduse tõttu on väiksemad ka kaod elektri ülekandel ja kahaneb koormus ülekandevõrgule. Samas võib tootvate tarbijate lisandumine kasvatada elektrivõrgu arendamise vajadust – kui ise tootmise tase varieerub aasta lõikes oluliselt, siis ei võimalda see tiputarbimist siluda ning teisalt nõuab elektrisõidukite, soojuspumpade ja kliimaseadmete levik võrgult suuremat võimekust. Lisaks võib akude koordineerimata laadimine ja tühjendamine põhjustada ettearvamatuid tootmistippe (EEA 2022). Varustuskindluse ja pingekvaliteedi tagamiseks muutub võrgu planeerimine, haldamine ning selleks kasutatav tehnoloogia senisest keerukamaks.

Eelnevast tõstatub vajadus läbi mõelda aktiivsete tarbijate roll tuleviku energiasüsteemis. Sobivate tingimuste korral võimaldab üleminek kliimaneutraalsele energiasüsteemile palju rohkematel tarbijatel energiasüsteemis aktiivselt osaleda, juhtides oma energianõudlust või lisaks tarbimisele ka tootes energiat. Aktiivne turuosaline saab vähendada oma CO₂ jalajälge ja paljudel juhtudel ka energiakulusid. Tarbijate aktiivsem roll, eelkõige ühistuliste mudelite juures, võib kaasa tuua ka märkimisväärseid sotsiaalseid kasusid. Arengute suunamisel on oluline tähtsus regulatsioonidel ja poliitilistel valikutel nii Euroopas kui Eestis. Regulatsioonid peaksid võimaldama tootjatel välja töötada atraktiivseid ärimudeleid, tagades samas, et need vastavad süsteemitasandi vajadustele (Brown et al. 2020). See on poliitikakujundajatele suur väljakutse, kuna uus energiasüsteem on alles kujunemisjärgus ning paljud küsimused on vastamata. Kuidas taastuvenergia investeeringuid tulevikus rahastatakse? Kas elektrihinna määramise mehhanismid muutuvad? Kuidas elektrivõrgu rajamist rahastatakse ja kuidas neid kulusid võrgukasutajate vahel õiglaselt jagada? Milliseid meetmeid on vaja võrgu stabiilsuse tagamiseks täielikult detsentraliseeritud süsteemis?

Uurimissuuna kesksed küsimused on:

• Mis on võtmetegurid, millest sõltub tarbijate roll tuleviku energiasüsteemis? Mis tegurid on riigi poolt juhitavad ning mis kujunevad väliste mõjurite toimel?
• Mis on võimalikud kujunevad stsenaariumid?
• Mis on nende arengute tähendus energiatootmisele (nt investeeringuvajadus, varustuskindlus), -edastamisele (nt nõuded elektrivõrgu ülesehitusele) ja -tarbimisele (nt aktiivne nõudluse juhtimine, tiputundide kompenseerimise mudelid, andmepõhised energiateenused)?

Tööl on tugev seos Arenguseire Keskuse teiste uurimissuundadega, eelkõige rohepöörde, aga ka regionaalmajanduse uurimissuunaga.