Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Tuleviku tervishoid
Uurimissuund läheneb tuleviku tervishoiule inimesekeskselt. Millised alternatiivsed tervishoiu tulevikud võivad tekkida tavainimeste jaoks? Mida tähendavad need teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja rahastamise jaoks üksikisiku vaatevinklist? Alustades inimesega laiendab see uurimissuund erinevate stsenaariumite mõju ka süsteemi tasandile.
Laiemalt oli uurimissuuna eesmärk mõista, milliste alternatiivsete tulevikeni tervishoius võivad meid viia praegused arengud võtmetegurites – näiteks personaalmeditsiini areng, globaalsed ravimituru muutused, vaimse tervise olulisuse kasv, kaugvahendite kasutamine, töötamise muutumine, terviseteadlikkuse kasv, ennetuse ja ravi tasakaalu muutumine jne.
Stsenaariumide eesmärk on peegeldada, kuidas seostuvad praegused poliitikavalikud pikaajaliste muutustega ning panna kaasa mõtlema, millist tervishoiusüsteemi soovime tulevikus näha? Milline on iga stsenaariumi hinnasilt ja võimalikud rahastamismudelid?
Uurimissuuna kesksed küsimused
- Milline on Eesti tervishoiu tulevik? Kuidas mõjutavad olulisemad suundumused meid erinevate tulevikeni?
- Millised poliitilised valikud tervishoius määravad inimese jaoks oluliselt erineva tulemuse?
- Kas ja kuidas on erinevate valikute tulemusi (stsenaariumeid) võimalik kvantifitseerida: milline mõju avaldub teenuste kättesaadavusele, maksumusele ja tarbimisele?
Uurimissuunaga seotud inimesed
Kontakt
Tea Danilov
Arenguseire Keskuse juhataja Uurimissuuna juht
Magnus Piirits
Endine Arenguseire Keskuse ekspert Uurimissuunaga seotud uudised
-
20.02 2023Vaata järele! Veebiseminar: Mida teha tervisekassa tulevase puudujäägiga?
Eesti tervisekassa eelarve puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastaks 2035 ning defitsiiti jõuab eelarve juba ülejärgmisel aastal tähtajalise lisarahastuse kadumisel, juhtis Arenguseire Keskus tähelepanu oma raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Seotud üritused
Arenguseire Keskuse 2020. aastal avaldatud raportis “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035” leiti, et aastaks 2035 on tervisekassa eelarve 900 miljoni euroga defitsiidis. Kaks viimast suuremat rahastusmuudatust leidsid aset 2017. ja 2020. aastal – hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest ja otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks. Juba 2025. aastal jõuab aga eelarve defitsiiti, sest kaob tähtajaline lisarahastus.
Arenguseire Keskuse aruannet „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ tutvustavad esitlusel Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Magnus Piirits ja mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel. Uuringu tulemusi kommenteerib sotsiaalminister Tanel Kiik.