Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis

Euroopa Komisjoni teatis 11. detsembrist 2019 ütleb, et rohepööre peab samaaegselt:
– viima kasvuhoonegaaside heite vastavusse looduse sidumisvõimega;
– suurendama Euroopa majanduse konkurentsivõimet;
– kaitsma, säilitama ja suurendama EL-i looduskapitali;
– kaitsma kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest ning
– olema õiglane ja kaasav.

Süsinikuheite piisavalt kiires tempos vähendamise võimalusi Eestis on viimastel aastatel üksjagu analüüsitud, kuid jätkuvalt on mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte, kui palju metsa raiuda, kas kasutamata maavarasid kaevandada või mitte? Suur tähtsus rohepöörde eesmärkide saavutamise seisukohast on näiteks valglinnastumisel ja isiklikul autol põhineval liikuvuskorraldusel – kas need trendid jätkuvad või õnnestub neid ümber pöörata?

Rohepööre muudab ettevõtete ärimudeleid ja sellega ka ootusi ettevõtluskeskkonnale. Teravalt kerkib ka küsimus, kuidas ja millega täita majanduses see tühimik, mis tekib jätkusuutmatute ärimudelitega ettevõtete turult väljumisest. Tõenäoliselt vajame ringmajandust soosivaid regulatsioone, head juurdepääsu rohemajanduse jaoks kriitilistele toormetele, andmete turvalist jagamist võimaldavat digitaristut jpm. Rohepöörde arenguseires otsitakse vastust küsimusele, kuidas võib arusaam konkurentsivõimelisest ettevõtluskeskkonnast rohepöörde käigus muutuda. Millised uued tegurid omandavad võtmetähtsuse?

Eelnevaga on seotud rohepöörde laiem ühiskondlik mõju ja surve ebavõrdsuse kasvuks, kui ühiskond jaguneb rohepöörde tulemusel võitvates ja kaotavates sektorites ja ettevõtetes tegutsejateks. Keskkonnamõju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse kergitab hinnataset ja võib põhjustada toimetulekuraskusi. Kuidas jagada rohepöörde hinna maksmist õiglaselt eri ühiskonnagruppide vahel? Kuidas muuta rohepööre väärtust loovaks ka nende inimeste jaoks, kes on mures igapäevase toimetuleku pärast?

Uurimissuund käsitleb keskseid valikuid rohepöörde edasisel elluviimisel ning analüüsib, millised alternatiivsed stsenaariumid rohepöörde elluviimiseks Eestis erinevate valikute või nende kombinatsioonide korral kujunevad.

Lähtudes eelpoolnimetatud Euroopa Komisjoni teatises toodust, käsitletakse iga stsenaariumi puhul:

• võimalikku mõju ettevõtluskeskkonnale ja majanduse konkurentsivõimele;
• võimalikku mõju Eesti loodusressursside kasutamisele optimaalse kasutustaseme seisukohast ning
• laiemat ühiskondlikku mõju: tulujaotusele, ebavõrdsusele jne.