Rohepöörde stsenaariumid Eestis

Uurimissuund käsitleb nii rohepöörde võimalikku majanduslikku kui ka sotsiaalset mõju, tuues esile suurimad haavatavused. Millised alternatiivsed stsenaariumid võivad Eestit rohepöörde käigus ees oodata? Kuidas võib rohepöörde käigus muutuda arusaam konkurentsivõimelisest ärikeskkonnast?
Euroopa Komisjoni teatis 11. detsembrist 2019 ütleb, et rohepööre peab samaaegselt:
– viima kasvuhoonegaaside heite vastavusse looduse sidumisvõimega;
– suurendama Euroopa majanduse konkurentsivõimet;
– kaitsma, säilitama ja suurendama EL-i looduskapitali;
– kaitsma kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest ning
– olema õiglane ja kaasav.
Süsinikuheite piisavalt kiires tempos vähendamise võimalusi Eestis on viimastel aastatel üksjagu analüüsitud, kuid jätkuvalt on mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Kas rajada Eestisse tuumajaam või mitte, kui palju metsa raiuda, kas kasutamata maavarasid kaevandada või mitte? Suur tähtsus rohepöörde eesmärkide saavutamise seisukohast on näiteks valglinnastumisel ja isiklikul autol põhineval liikuvuskorraldusel – kas need trendid jätkuvad või õnnestub neid ümber pöörata?
Rohepööre muudab ettevõtete ärimudeleid ja sellega ka ootusi ettevõtluskeskkonnale. Teravalt kerkib ka küsimus, kuidas ja millega täita majanduses see tühimik, mis tekib jätkusuutmatute ärimudelitega ettevõtete turult väljumisest. Tõenäoliselt vajame ringmajandust soosivaid regulatsioone, head juurdepääsu rohemajanduse jaoks kriitilistele toormetele, andmete turvalist jagamist võimaldavat digitaristut jpm. Rohepöörde arenguseires otsitakse vastust küsimusele, kuidas võib arusaam konkurentsivõimelisest ettevõtluskeskkonnast rohepöörde käigus muutuda. Millised uued tegurid omandavad võtmetähtsuse?
Eelnevaga on seotud rohepöörde laiem ühiskondlik mõju ja surve ebavõrdsuse kasvuks, kui ühiskond jaguneb rohepöörde tulemusel võitvates ja kaotavates sektorites ja ettevõtetes tegutsejateks. Keskkonnamõju lülitamine toodete ja teenuste hindadesse kergitab hinnataset ja võib põhjustada toimetulekuraskusi. Kuidas jagada rohepöörde hinna maksmist õiglaselt eri ühiskonnagruppide vahel? Kuidas muuta rohepööre väärtust loovaks ka nende inimeste jaoks, kes on mures igapäevase toimetuleku pärast?
Uurimissuund käsitleb keskseid valikuid rohepöörde edasisel elluviimisel ning analüüsib, millised alternatiivsed stsenaariumid rohepöörde elluviimiseks Eestis erinevate valikute või nende kombinatsioonide korral kujunevad.
Lähtudes eelpoolnimetatud Euroopa Komisjoni teatises toodust, käsitletakse iga stsenaariumi puhul:
- võimalikku mõju ettevõtluskeskkonnale ja majanduse konkurentsivõimele;
- võimalikku mõju Eesti loodusressursside kasutamisele optimaalse kasutustaseme seisukohast ning
- laiemat ühiskondlikku mõju: tulujaotusele, ebavõrdsusele jne.
Seotud materjalid
Uurimissuunaga seotud uudised
-
15.01 2023Raport: Eesti kasvuhoonegaaside heide on tõusuteel
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase kümne aastaga langenud 40%, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri konkurentsivõime taastumine on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama. Samas on jõudsalt vähenemas Eesti töötleva tööstuse heitemahukus, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist “Kasvuhoonegaaside heite trendid Eestis ja Euroopa Liidus”.
Uurimissuunaga seotud videod
Inimesed ootavad, et kodud täidaksid tulevikus rohkem erinevaid funktsioone, räägiti 20. oktoobril toimunud veebiseminaril „Elustiili muutuste mõju elektrikasutusele – kuidas juhtida elektrinõudlust?“.
Seotud üritused
Energiatootmise kõrval on Eesti teiseks murelapseks inimeste liikuvusega seotud transpordisüsteem, mida iseloomustab autost sõltuvuse kasv ja kasvuhoonegaaside heite stabiilselt kõrge tase. Kuidas peaks liikuvussüsteem muutuma, et see võimaldaks keskkonnal säilida, inimestel liikuda ning majandusel areneda?
Kaugtöö ja distantsõpe, virtuaalne meelelahutus, digilahendused haigete ja eakate hooldamiseks, elektriautod ja mitmed muud tegurid on muutmas inimeste ootusi igapäevasele elektrikasutusele kodudes. Samal ajal on ettevõtted arendamas tarbimise juhtimise lahendusi, mis võimaldaksid elektritarbimist ajas hajutada ning elektrit säästa.