Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht
Uku on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppe fookusega majanduse modelleerimisele ja riigimajandusele ning on läbimas doktorantuuri, kus tema uurimisteemaks on tootlikkuse ja globaalsete väärtusahelate seosed. Ta on täiendanud ennast Sloveenias Ljubljana ülikoolis, Rootsis Jönköpingi ülikoolis ning Thbilisi ülikoolis Gruusias. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhatajana on Ukul enam kui 10-aastane kogemus majanduse valdkonna rakendusuuringute läbiviimisel ja juhtimisel.
Seotud uudised
-
06.06 2023Raport: Eesti riigi toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele on kordades madalam kui OECD keskmine
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Seotud üritused
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?
Energiatootmise kõrval on Eesti teiseks murelapseks inimeste liikuvusega seotud transpordisüsteem, mida iseloomustab autost sõltuvuse kasv ja kasvuhoonegaaside heite stabiilselt kõrge tase. Kuidas peaks liikuvussüsteem muutuma, et see võimaldaks keskkonnal säilida, inimestel liikuda ning majandusel areneda?
Arenguseire Keskus avaldas 29. juunil 2022 erakorralise raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile”. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.