Arenguseire Keskus tutvustas 17. novembril raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.
Üritused
2023 toimunud üritused
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?
2022 toimunud üritused
Energiatootmise kõrval on Eesti teiseks murelapseks inimeste liikuvusega seotud transpordisüsteem, mida iseloomustab autost sõltuvuse kasv ja kasvuhoonegaaside heite stabiilselt kõrge tase. Kuidas peaks liikuvussüsteem muutuma, et see võimaldaks keskkonnal säilida, inimestel liikuda ning majandusel areneda?
Arenguseire Keskus avaldas 29. juunil 2022 erakorralise raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile”. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.
Arenguseire Keskus avaldas 8. juunil raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raportis otsitakse lahendusi, kuidas hoida Eesti kõrgharidust konkurentsivõimelisena ja katta sellega seonduvaid kulusid järgmise 15 aasta jooksul.
2021 toimunud üritused
Viies Arenguseire Keskuse konverents sarjast „Teistmoodi tulevik” keskendus riigi muutuvale rollile.
Seminari vestlust juhib Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
2020 toimunud üritused
Aruannet „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“ tutvustavad esitlusel Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ning uuringu tulemusi kommenteerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
2019 toimunud üritused
Hea elu Eesti eri piirkondades pole mõeldav ilma tugeva kohaliku majanduseta. Või on?