Publikatsioonid

Kui jõukamad vanemad viivad lapsed süsteemselt kaugematesse parematesse koolidesse, võib see suurendada kihistumise riski, kuna vähem privilegeeritud koolidel võib puududa vajalik surve kvaliteedi tõstmiseks, kirjutab Eneli Kindsiko.

Eesti riik võiks märkimisväärselt raha säästa, kui kallite ja korduvate uuringute tellimise asemel keskendutaks esmalt olemasolevate andmete kasutamisele, kirjutavad Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ja süsteemiarhitekt Andres Kütt.

Praegused haridustöötajate värbamised meenutavad pigem koolijuhtide vahelist käsitöist rahvussporti kui e-riigi võimaluste kasutamist. Lahendus võiks olla "Õpetajate ETIS" ehk süsteem, kus õpetajate nõudlus ja pakkumine lõpuks kohtuvad, kirjutavad Eneli Kindsiko ja Urmo Uiboleht.

Eestis on iga kolmas 7.–12. klassi matemaatikaõpetaja on juba 60-aastane või vanem. Probleem on süvenemas, kuna mitte ainult ei lähe pensionile suur osa praegustest õpetajatest, vaid ka nooremate õpetajate ridades toimub märgatav kahanemine. Kuidas tagada, et koolides oleks piisavalt pühendunud ja kvalifitseeritud õpetajaid?

Koolivõrku ei tohiks planeerida lahus kohaliku omavalitsuse muudest avalikest teenustest, oluline on strateegiline ja pikk avalike teenuste tulevikuvaade, kirjutab Eneli Kindsiko.

Võib üsna julgelt väita, et meie haridussüsteem on ootuste üleküllusest kurnatud ja väärib tervislikku lahutamistehet. Kuidas seda lahutamistehet teha oludes, kus kõik tundub justkui oluline, küsib Eneli Kindsiko.

Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks vaatenurka: tehisaruga ja tehisaruta. Olen sügavalt tehnoloogiausku ning mul isiklikult oleks kahju lasta teadlikult raisku tehisaru lai potentsiaal. Otse loomulikult kaasneb tehisaruga ka maandamist vajavaid riske, kirjutab Tea Danilov.

Üleminekut kestlikule majandusmudelile ja elukorraldusele tuleks mõtestada järsu pöörde asemel järkjärgulise protsessina,1 mida küll lähiajal tuleb varasemaga võrreldes kiirendada. Euroopa Liidus ja ka Eestis nähakse, et roheline üleminek peaks toimuma viisil, mis tagab korraga heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime.

Valimiste eel tasub tähele panna, mida tulevased rahvaesindajad peavad oluliseks Eesti suurimate kuludega valdkonnas, sotsiaalkaitsevaldkonnas, mis hõlmab Eestis ligi 17 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Digitehnoloogia tähtsustub ja suureneb nõudlus elukestva õppe järele, mis nõuab kõrgkoolidelt valmisolekut, et mitte jääda konkurentsis alla kodu- ja välismaistele haridustehnoloogia ettevõtetele, kirjutab Uku Varblane algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates.

Eesti haridussüsteemi järjest teravamaks väljakutseks saab õpetajate ja tugitöötajate puudujääk ning kihistumine koolide õppekeele alusel. Kutse- ja kõrgharidusõpe vajab paindlikumaks muutumist ning jätkusuutlikku rahastusmudelit, kirjutavad Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane ja Mõttekoda Praxis analüütik Sandra Haugas.

Rohepöörde keskseks küsimuseks saab sellele avalikkuse laia toetuse kindlustamine. Lisaks tuleb kokku leppida strateegilistes suurprojektides ning saada kohalikud omavalitsused rohepöörde juhiistmele, kirjutab Tea Danilov. Kommentaar tugineb Vikerraadio saatele "Valge elevant".

Eesti energeetikas on lähtutud turupõhisest mudelist ja loodetud lennukale innovatsioonile, aga see pole taganud piisavalt kiiret arengut taastuvelektri tootmises, kirjutab Tea Danilov. Oleme küsimuse ees, kas turupõhine rohepööre energeetikas on realistlik? Kommentaar tugineb Vikerraadio saatele "Valge elevant".

Eesti maksusüsteem on meid hästi teeninud, kuid sarnaselt teiste Euroopa riikidega seisame silmitsi maksubaase ja -laekumisi kahandavate trendidega. Samal ajal toob rahvastiku vananemine kaasa surve sotsiaalkulude kasvuks.