Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Eneli Kindsiko, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert
Eneli kaitses doktorikraadi majandusteaduses Tartu Ülikoolis kõrgkoolide juhtimise teemal. Lisaks Arenguseire Keskuses töötamisele on Eneli ka jätkuvalt osakoormusega kvalitatiivuuringute kaasprofessor Tartu Ülikoolis. Tema senine peamine fookusteema on olnud kõrghariduse, teadussüsteemi ja akadeemilise tööturu väljakutsed, ent ta on olnud ka seotud juhtimisvaldkonna, ettevõtluse ja innovatsiooni alaste uuringutega. Metodoloogiliselt on Eneli spetsialiseerunud kvalitatiivsetele uuringutele. Ühtlasi on Eneli olnud ka aktiivne teaduse populariseerija Sirbis, Novaatoris, Äripäevas jt Eesti väljaannetes.
Seotud uudised
-
08.02 2024Eneli Kindsiko: Õpetajate tagasitoomise kunst
Õpetajate järelkasvu tagamisel on seni olnud põhitähelepanu suunatud õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamisele. Ent tähelepanu tuleks koondada hoopis õpetajate reservile[1], mis koosneb ühelt poolt igal aastal ametist lahkunud õpetajatest, olgu lahkumine ajutine või lõplik, ning teiselt poolt õpetajakoolituse läbinutest, kes ei jõuagi kunagi kooli tööle.
Seotud üritused
Arenguseire Keskus tutvustas 17. novembril raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.
2040. aastal on Eestis kooliealisi lapsi ligikaudu kümme protsenti tänasest vähem, aga Tallinna ja Tartu linnapiirkondades on neid arvatavasti praegusest hoopis rohkem. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel, hariduslikud erivajadused ja perede väga erinev sotsiaalmajanduslik taust. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.
Eesti koole ei saa panna ühte patta. Meil on maakoole ja linnakoole, selektiivse vastuvõtuga ja „koolitame kõiki“ koole, suuri ja väikeseid, kasvavates ja kahanevates asulates, väiksema ja suurema hulga hariduslike erivajadustega õpilastega. On renoveeritud või uusi põhikoole, ent ka amortiseeruvaid nõukogudeaegseid koolimaju. On koole, kus on ülekaalus pensioniealised õpetajad, on ka koole, kus õpetajate keskmine vanus on kõigest 30 ringis. On koole, kus kvalifikatsiooniga õpetajaid on ligi 100%, ent on ka koole, kus neid on pelk kolmandik. On koole, kus õpetajal on klassis alla viie õpilase, ent on ka koole, kus õpetajal tuleb korraga hallata üle 20 õpilase.