Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, tõdeb Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”.
Uudised
Oled oodatud osalema Arenguseire Keskuse, Eesti Koostöö Kogu ja Noored Kooli ühisseminaril „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“, mis toimub neljapäeval, 24. oktoobril kell 12.00−13.30 Komandandi maja suures saalis (Toompea 1, Tallinn) ja veebis.
Iga kolmas 7.-12. klassi matemaatikaõpetaja on Eestis 60-aastane või vanem ning pensionile suunduvate õpetajate asendamiseks on lähikümnendil vaja ligi 600 uut matemaatikaõpetajat. Kuigi kaks kolmandikku matemaatikaõpetajaks õppinutest jääb ametisse püsima, on pealekasv vajalikust pea kaks korda väiksem ning suurim matemaatikaõpetajate asendusvajadus on Lääne maakonnas ja Raplamaal, toob Arenguseire Keskus välja lühiraportis “Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid“.
Eesti õpetajate keskmine töötasu kasvas mullu enam kui 420 euro võrra ning jõudis haridusvaldkonna arengukavas eesmärgiks seatud 120%ni Eesti keskmisest, kuid keskmise palga kiire kasvu tõttu on selle taseme hoidmine keeruline, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu“.
Sulgemise ohus avalikke teenuseid aitaks elujõulisemaks muuta kohalike koolide ja lasteaedade muutumine kaasaegseteks kogukonnamajadeks, kus asuksid ka näiteks kaugtöökontorid, perearsti- ja noortekeskused ning mitmesugused spordi- ja huviringid, leiab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Kogukonnakoolid Eestis“. Kuid kuigi see mudel pakub suurimaid eeliseid ääremaadele, on praegu pigem Harju maakonna vallad aktiivsemad multifunktsionaalsete majade loojad.
Arenguseire Keskuse loodud Eesti koolivõrgu kaardirakendusest saab vaadata, kus asuvad Eesti koolid ning kus elavad lapsed, samuti näitab rakendus üldhariduskoolide põhinäitajaid viimasel viiel aastal ning võimaldab simuleerida koolide tulevikku tänaste sündimusnäitajate põhjal.
Eesti paistab maailmas silma tublidusega PISA testides. Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele osakaaluna SKP-st ühed suurimad, ka koolis käidud aastate poolest oleme üsna inimarengu indeksi tipus ehk 6. kohal, ent miskipärast ei kandu need head haridusnäitajad meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Keskmise eluea poolest oleme rahvusvahelises võrdluses 42. kohal, sissetulekute arvestuses 40. kohal.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2026. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) peatoimetajaks Tartu Ülikooli kaasprofessori ja Arenguseire Keskuse eksperdi Eneli Kindsiko.
Õpetajate järelkasvu tagamisel on seni olnud põhitähelepanu suunatud õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamisele. Ent tähelepanu tuleks koondada hoopis õpetajate reservile[1], mis koosneb ühelt poolt igal aastal ametist lahkunud õpetajatest, olgu lahkumine ajutine või lõplik, ning teiselt poolt õpetajakoolituse läbinutest, kes ei jõuagi kunagi kooli tööle.