Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada tulevikus sotsiaal-, tervise, ja kohtusüsteemi kulusid. Iga euro, mis investeeritakse riskinoorte sporditegevusse, võib ühiskonnale tulevikus säästa keskmiselt 44 eurot. Huviharidus on kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ja pigem linnapiirkonnas. Suurim puudujääk on hariduslike erivajadustega laste ebapiisav toetamine huvihariduses osalemisel.
Käesolev analüüs käsitleb vaid huviharidust
Huviharidus on struktureeritud õpe, mida omandatakse tegevusloaga ja Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud huvikoolides. Huvihariduse valdkondadeks on sport, tehnika, loodus, muusika- ja kunst ning üldkultuur. Huvikoolides on enim muusika ja kunstide õppekavasid (57%), ent enim õpilasi osaleb spordi valdkonnas (53,3%).
Huvitegevus ehk huviringid on laiem ja mitmekesisem vabamas vormis toimuv huvipõhine tegevus, mis võib leida aset erinevates asutustes nagu noortekeskused, üldhariduskoolid jne. Riigil on olemas ülevaatlikud andmed huvihariduse (huvikoolide) kohta, kuid mitte huvitegevuse kohta.
Huvihariduse regionaalne lõhe: 87% huvikoolidest paiknevad kolmes maakonnas (Harju, Tartu, Pärnu)
2023/24. õppeaastal tegutses Eestis 840 huvikooli.1 Huviharidus on enim koondunud Harju, Tartu ja Pärnu maakonda.1 Nendes kolmes maakonnas paikneb kokku 659 huvikooli 840st ehk 87% kõikidest Eesti huvikoolidest, sh 513 (61%) on Harju maakonnas ja 389 (46%) Tallinnas.
Joonis 1. Huvikoolides osalemise maakondlik määr, 2020-2023
Andmed: Statistikaamet
TOP5 kohalikku omavalitsust: Viimsi (66%), Rae (60%), Tallinn (56%), Harku (54%) ja Kiili (53%). Huvikoolis käijate seas iga teine on linna- ja iga kolmas maalaps.
Võib loota, et mujal Eestis on huvihariduse asemel levinud huvitegevus (nt erinevad koolide, noortekeskuste jmt asutuste poolt pakutavad huviringid), kuid nende arvukus ja neis osalemise aktiivsus pole teada, sest ühtsed andmed puuduvad.2
Huvihariduse sotsiaalmajanduslik lõhe: huviharidus on kättesaadavam jõukamate ja kõrgema haridustasemega vanemate lastele
Joonis 2. Vanemate aastane sissetulek (EUR) ja huvikoolis osalemine, 2020-2023
Andmed: Statistikaamet
Joonis 3. Huvikoolis osalemine ja vanemate haridustase, 2020-2023
Andmed: Statistikaamet
Iga riskinoorte sporti investeeritud euro säästab ühiskonnale tulevikus keskmiselt 44 eurot
Teadusuuringutes on leitud, et iga riskilaste (ebasoodne sotsiaalmajanduslik taust, erivajadustega lapsed) spordialasesse huvitegevusse investeeritud euro toob keskmiselt tulevikus ühiskonnale tagasi 44 eurot. Seda tänu hälbiva käitumise vähendamisele ning noortele vajalike enesega toimetuleku oskuste õpetamisele.3
Joonis 4. Noorte spordialase tegevuse tulevane tulusus ühiskonnale
Allikas: Gosselin jt, 2020.3
Arvestades (hariduslike) erivajaduste kasvu Eestis, seisneb tuleviku suurim väljakutse selles, kuidas tagada erivajaduste ja ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga lastele hea ligipääs huviharidusele ja -tegevusele.
Pea iga viies Eesti üldhariduskooli õpilane on haridusliku erivajadusega ning tugispetsialistide nappus valitseb nii alushariduses kui ka üldhariduskoolides.4 Veelgi keerulisem on haridusliku erivajadusega laste osalemine huvihariduses. Värskest noorsootöö raportist selgub, et noorsootöös ja huvihariduses osaleb üha rohkem noori, sh riskirühmadest, kellega tegelemine eeldab rohkem aega ja oskuseid.5 Teravaim puudus on just sotsiaalsete oskuste arendamise ja vaimse tervise toetamisega seotud pädevustest.6
Huvihariduses osalejate seas on vähem koolist väljalangejaid
Teadusuuringud tõendavad, et huviharidus ja huvitegevus vähendab koolist väljalangemist.7 Eestis saab ainuüksi huvikoolis osalejate näitel esile tuua, et näiteks Harju maakonnas on huvikoolis käijate seas haridustee mittejätkajaid üksnes 0,3%, samas kui mittekäijate seas 2,3%. Sealjuures vaesemate emade laste seas (ema sissetulek kuni 10038 eurot aastas ehk alla 836 euro kuus), kes käivad huvikoolis, on koolist väljalangejaid kolm korda vähem võrreldes nendega, kes huvikoolis ei käi (1% vs 3%).
Joonis 5. Huvikoolis osaletud aastad (2020-2023), ema sissetulek ja koolist väljalangemine (2023)
Andmed: Statistikaamet
Huvihariduse ja -tegevuse mõju koolis püsimisele tuleneb sellest, et noortel arendatakse eluks vajalikke enesejuhtimise oskusi, mille mõju aja jooksul järjest suureneb. Lühiajaliselt pakuvad need tegevused eduelamust ja loovad positiivse suhtluskeskkonna, mis on eriti oluline noortele, kellel koolis eduelamust napib, ja/või kellel on kehv läbisaamine õpetajate ja/või kaasõpilastega.8
Tabel 1. Huvikoolis osaletud aastad (2020-2023) ja koolist väljalangemine (2023.a)
Andmed: Statistikaamet
Allikad:
1 Huvihariduse ülevaade. EHIS/Haridussilm
2 Kindsiko, E. 2024. Noortevaldkonna kärpe tõttu on tulevikus oodata kasvavaid kulusid teistes valdkondades, Eesti Päevaleht
3 Gosselin jt. 2020. Social return on investment (SROI) method to evaluate physical activity and sport interventions: a systematic review, Int J Behav Nutr Phys Act, 17(26).
4 Riigikontroll 2020. Hariduse tugiteenuste kättesaadavus.
5 Kivistik jt. 2023. Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused. HTM: Balti Uuringute Instituut MTÜ
6 Haugas, S., Kendrali, E. 2022. Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis
7 Smink, J. 2013. A Proven Solution for Dropout Prevention: Expanded Learning Opportunities.
8 Käger jt. 2021. Avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuste võimalused… Haridus- ja Noorteamet: MTÜ Balti Uuringute Instituut
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Eneli Kindsiko, PhD
Arenguseire Keskuse ekspert Raportiga seotud uudised
-
11.01 2025Raport: Huvihariduses osalevad peamiselt jõukamate ja kõrgema haridustasemega vanemate lapsed
Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, tõdeb Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”.