Uuringu käigus valiti erinevatest raportitest, stsenaariumianalüüsidest, strateegia- ja visioonidokumentidest välja need majandusarengut toetavad ettepanekud, mis autorite arvates vääriksid edasiarendamist ja teostamist. Lisaks modifitseeriti ja arendati edasi varasemaid ettepanekuid, tuginedes autorite endi arusaamadele ning ekspertkogemusele.
Eesti konkurentsivõime tõstmiseks pikas vaates soovitavad analüüsi autorid ühe ettepanekuna jagada Eesti kaheks Euroopa Liidu NUTS 2 taseme regiooniks. Ühe regiooni moodustaks Harjumaa koos Tallinnaga ning teise regiooni moodustaks ülejäänud Eesti. Nimelt, järgmise rahastusperioodi alguseks ehk 2028. aastaks tõuseks Eesti tulutase tõenäoliselt üle 90% Euroopa Liidu keskmisest, mis vähendaks Euroopa ühtekuuluvusfondide toetusi ja tõstaks omafinantseeringu määra. Kahe regiooni puhul kvalifitseeruks Harjumaalt väljapoole jääv ala endiselt kõrgemale toetusmäärale.
Lisaks leiavad analüüsi autorid, et Eestis on mõistlik kavandada energiamahuka tööstuse eelisarendamist ja Eestisse meelitamist. Pikaajaliselt oluliseks peavad majandusteadlased ettepanekut keskhariduse kohustuslikuks muutmiseks, et õpilased ei peaks tegema erialaseid haridusvalikuid liiga vara ja saaksid neid teha pärast gümnaasiumi läbimist. Keskmises ja pikemas plaanis tuuakse Eesti majandust toetavate ettepanekutena välja näiteks rändepoliitika reformi, e-töötaja kontseptsiooni juurutamist, haruldaste muldmetallide kompetentsikeskuse rajamist Eestisse ning ettevõtete Eesti-sisese ümberpaiknemise toetamist.
Raportiga seotud uudised
-
21.06 2024Konkurentsivõime eksperdikogu tutvustas valminud raportit
Eelmisel aastal Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valmis mahukas Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi käsitlev raport.