Üritused

2040. aastal on Eestis kuni neli korda rohkem tootvaid tarbijaid ehk üksikisikuid, asutusi ja väikeettevõtteid, kes toodavad elektrit nii omatarbeks kui ka elektrivõrku ning tarbivad elektrit jaotusvõrgust. Laiemas tähenduses võivad aktiivseteks tarbijateks olla kõik eestimaalased, kes panustavad energiasüsteemi oma tarbimist juhtides, mis aitab majapidamistel säästa kulutusi energiale ning riigil vähendada investeeringuvajadust tipukoormuse katmisse.

Eesti energiasüsteem on muutuste tuules – üha enam on seni vaid elektrit tarbinud majapidamistel võimalus ise elektrit toota. Muutuse tagant tõukajaks on paljuski olnud taskukohaseks muutunud päikesepaneelid, aga ka inimeste endi soov olla vähem sõltuv nii muutuvatest elektrihindadest kui ka võrguühendusest. Tootvad elektrienergia tarbijad saavad tegutseda individuaalselt või kollektiivselt, näiteks koondudes energiaühistutesse. Kuigi energiaühistutel on Eestis juba pikk ajalugu, on need praegu siiski vähelevinud.

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi. Kes võidavad rohepöörde tulemusel ning kes jäävad kaotajateks? Kuidas teha nii, et keegi ei kaotaks?

Eesti inimestel on ootus, et riigi toetused oleksid kujundatud ja pakutud lähtudes inimese vajadustest. Eesti kui digiriigi järgmine suurem ülesandepüstitus on nutikate andmelahenduste ja tehisintellekti abil inimesekesksete toetuste pakkumine.

Ettekannete pealkirjade juurde on lisatud videoettekanded.