Raportid

Eestis nõuab rohepööre uuringute järgi investeeringuid vähemalt 13 miljardit eurot. Need investeeringud toovad aga majandusele suuremat kasu  kui investeeringud suurema keskkonnajäljega tehnoloogiatesse. Eesti ettevõtted investeerivad ja panustavad rohetehnoloogiatesse sama aktiivselt kui Euroopa ettevõtted keskmiselt, kuid investeeringud energiatootmisse jäävad EL-i keskmisest maha. Riik saab toetada ettevõtteid, luues soodsa investeerimiskeskkonna ja aidates jagada teadus- ja arendustegevuse riske rohetehnoloogiate arendamisel.

Päikeseenergia tootmise lisandumisel on suvekuudel üha enam tunde, kui pole piisavalt tarbijad, kes elektrit vajaksid. Päikeseenergia tootmise kodudes võib tasuvamaks muuta energia lühiajaline salvestamine hilisemaks omatarbeks kasutamiseks. Elektrisalvestus kodumajapidamistes toetab tulevikus üha enam ka energiasüsteemi tasakaalu, sest elektri tarbimis- ja hinnatippude maht ajas kasvab. Kodumajapidamiste elektrisalvestid moodustavad simulatsioonide järgi üle kolmandiku kogu tarbimise juhtimise potentsiaalsest mahust 2040. aastal.

Eestis on ligi 10 000 majapidamist, mis nii tarbivad jaotusvõrgust elektrit kui toodavad jaotusvõrku elektrit. Kodumajapidamiste poolt võrku antav energiakogus on suurem võrgust võetavast energiakogusest keskmiselt 130 päeval aastas. Juriidilistest isikutest tootvatel tarbijatel on jaotusvõrku antav energiakogus tarbitavast suurem 96 päeval aastas. Edasine areng energiasõltumatuse määras (enam päevi, mil tootmine ületab tarbimist) vajab eelkõige salvestuslahenduste arengut ja kasutuselevõttu.

Kodumajapidamistes toodetud elektrienergia hulk kolmekordistub prognooside kohaselt aastaks 2035. Päikeseelektri väiketootmine suurendab Eesti majapidamiste energiasõltumatust, kuid ei kata täielikult tootvate tarbijate energiavajadust.

Eesti tuleviku energiasüsteemis saavad energiaühistud pakkuda olulise osa kodumajapidamiste tarbitavast elektrienergiast, vähendades majapidamiste kulusid ja suurendades energiasüsteemi varustuskindlust. Samas pole veel selge, mis oleks parimad meetmed, mis ühest küljest toetaks energiaühistute loomist ja teisalt tagaks energiasüsteemi toimimise ning energia tootmise ja tarbimise tasakaalu süsteemi sageduse hoidmiseks.

Eestis on Ukraina põgenike tööturule kaasamine läinud paremini kui teistes Euroopa riikides. Tööga on hõivatud enam kui pooled tööealistest Ukrainast saabunutest, kokku ligikaudu 27 000 inimest. Põgenike ja nende lähedaste toetamise kulud Eestis on suurusjärgus 0,6−0,8% SKP-st, mis on kooskõlas Arenguseire Keskuse sõja alguses tehtud prognoosiga. Samas põgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab majandust: oodatav lisandväärtuse kasv 2023. aastal on Centari prognoosi kohaselt 142 miljonit eurot ning täiendav maksutulu 56 miljonit eurot.