Sõja algusest alates on Eestis elukoha registreerinud suurusjärgus 32 000 inimest. Elukoha registreerinud põgenike jaotus võrreldava suurusega omavalitsustes on küllalt erinev. Keskmiselt moodustavad põgenikud 1,5% omavalitsuste rahvastikust, kuid kui 24 omavalitsuses on osakaal alla 1% siis üheteistkümnes omavalitsuses moodustavad põgenikud kolm või enam protsenti rahvastikust. Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid keskmisest madalama tulukusega ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ja seeläbi toetada uute elanike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist.
Raportid
Ukrainlased on moodustanud suurima Eestisse sisserändajate rühma juba alatest 2018. aastast, sõda aga suurendas nende arvu ligi 10 korda. Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab edasi Eesti rahvastiku vähenemist, kuid arvestades viimaste andmetega, kus meeste osakaal on varasemast suurem, mõnevõrra vähem, kui Arenguseire Keskus leidis 2022. aasta kevadel.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring Eesti tervishoiu tulevikku mõjutavatest trendidest ning Eestiga võrreldavatest näiteriikidest.
Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on kombinatsioon mitmetest lähenemistest, kuid sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga (näiteks USA, Kanada, Austraalia). Seda iseloomustab vähene ümberjagamine, osamakselised sotsiaalkindlustusskeemid ning eesmärk soodustada töötamist. Samas ei ole meil erinevalt tüüpilistest liberaalsetest…