Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

Omavalitsuste koormus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel

Lühiraport
Laadi alla PDF (388.93 KB)

Sõja algusest alates on Eestis elukoha registreerinud suurusjärgus 32 000 inimest. Elukoha registreerinud põgenike jaotus võrreldava suurusega omavalitsustes on küllalt erinev. Keskmiselt moodustavad põgenikud 1,5% omavalitsuste rahvastikust, kuid kui 24 omavalitsuses on osakaal alla 1% siis üheteistkümnes omavalitsuses moodustavad põgenikud kolm või enam protsenti rahvastikust. Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid keskmisest madalama tulukusega ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ja seeläbi toetada uute elanike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist.

Venemaa kallaletung Ukrainale suurendas Ukraina päritolu rahvastiku sisserännet Eestisse. Alates sõja algusest kuni käesoleva aasta veebruari lõpuni on sõjapõgenike vastuvõtu ja infopunktide andmetel Ukrainast Eestisse sisenenud kokku 122 554 sõjapõgenikku, kellest lahkunud on 55 792 ja Eestisse jäänud 66 762 inimest (Sotsiaalkindlustusamet). Ukraina põgenikest on Eestis elukoha registreerinud suurusjärgus 32 000 inimest. Elukoha registreerinutest suurem osa ehk ligi kaks kolmandikku elab suuremates omavalitsustes – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Joonis 1. Elukoha registreerinud Ukraina sõjapõgenikud piirkonna järgi, veebruar 2023
Juhis: Hiirega piirkonnale liikudes kuvatakse piirkonna andmed. Piirkonnal klõpsates piirkond suuremalt.
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti andmed

Järgnevalt vaatame, millistesse omavalitsustesse on sõjapõgenikud elama asunud. Arvestades omavalitsuste suurust ja avalike teenuste pakkumise võimekust, saame anda hinnangu, millised omavalitsused kannavad suuremat koormust põgenike vastuvõtmisel ja vajaksid seetõttu rohkem abi ja tähelepanu.

Elukoha registreerinud põgenike jaotus võrreldava suurusega omavalitsustes on küllalt erinev

Saabunud sõjapõgenikud moodustavad umbes 2,2% Eesti rahvastikust. Üle kõikide omavalitsuste varieerub põgenike osakaal oluliselt, moodustades keskmiselt 1,5% omavalitsuste rahvastikust. Kolm ja enam protsenti omavalitsuse rahvastikust moodustavad sõjapõgenikud üheteistkümnes omavalitsuses. Samas 24 omavalitsuses on elama asunud põgenike osakaal väike, jäädes alla 1% rahvastikust.