Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik

Trendid kohalike omavalitsuste tuludes

Lühiraport
Laadi alla PDF (317.15 KB)

Omavalitsuste tulud elaniku kohta on märgatavalt kasvanud, kuid erinevused omavalitsuste vahel on suurenemas. Pärast omavalitsuste ühinemist vähenesid tuluerinevused, aidates mahajääjatel järele jõuda, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud. Tulude kontsentreeritus on kõrge – lõviosa tuludest pärineb füüsilise isiku tulumaksust, samas omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt madal.

Omavalitsuste tulude osakaal majandusest on väike, peegeldades valitsussektori üldist väikest osakaalu riigi majanduses. See piirab omavalitsuste ressursse avalike teenuste tagamiseks. 2023. aastal moodustasid omavalitsuste tulud 10% riigi majandusest1, kasvades kümnendi jooksul umbes ühe protsendipunkti võrra.

Haldusreform aitas ühtlustada omavalitsuste tulusid elaniku kohta, kuid alates 2021. aastast on tuluerinevused tõusuteel. Alates 2016. aastast, mil reform läbi viidi, on omavalitsuste tulud absoluutarvudes kasvanud märkimisväärselt – 2016. aastal olid omavalitsuste põhitegevuse tulud kokku 1,62 miljardit eurot, samas 2023. aastal ulatusid need 2,92 miljardi euroni, näidates seega ligi 80% kasvu (inflatsioon samal perioodil oli 47%).  Tulude kasv kajastub ka elaniku kohta arvutatud keskmistes tuludes, mis tõusid samal perioodil 1380 eurolt 2210 euroni (joonis 1).

Pärast haldusreformi vähenesid omavalitsuste tuluerinevused elaniku kohta oluliselt – suurima ja väikseima tulu vahe kahanes poole võrra (2016. aasta 5-kordsest 2021. aastaks 2,5-kordseks). 2024. aastaks on suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe suurenenud taas 4,6-kordseks. Lahknemise põhjuseks võib olla nii ühinemistoetuste lõppemine kui ka piirkondlikult erinev majandusareng, mis toob rohkem tulumaksutulu suuremates ja majanduslikult aktiivsemates piirkondades.

Hoolimata kiirest tulude ühtlustumisest aastatel 2016–2021, mil erinevused vähenesid poole võrra, on järele jõudmine praeguseks aeglustunud. Tänaste trendide jätkudes kuluks 10 aastat, et mahajääjad taas poole võrra järele jõuaks.

Joonis 1. Kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulud elaniku kohta, tuhat eurot
Allikas: Statistikaamet, tabelid RR300, RV0291, RV068. Arenguseire Keskuse arvutused.

Märkused: Joonisel esitatud andmed põhinevad vaatlusaasta 1. jaanuaril kehtinud haldusjaotusel. Andmed enne 2018. aastat on arvutatud 01.01.2018 kehtinud haldusjaotuse alusel. Variatsioonikordaja on suhtarv, mis näitab andmete hajuvust võrreldes keskmisega. Kordaja suurenemine viitab sellele, et omavalitsuste sissetulekute erinevused elaniku kohta on kasvanud.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud pärinevad mitmetest allikatest nagu üksikisiku tulumaks, riiklikud toetused ja müügitulu. Kuigi eesmärgiks on olnud sissetulekute mitmekesistamine, pole tuluallikate struktuur oluliselt muutunud – peamine osa tuludest (58%) tuleb riiklikult reguleeritud üksikisiku tulumaksust, omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal on jäänud väikeseks (joonis 2).

Joonis 2. Kohalike omavalitsuste tuluallikate osakaal 2023, %, sulgudes suurim ja väiksem väärtus omavalitsuste järgis
Allikas: Statistikaamet, tabel RR300. Arenguseire Keskuse arvutused. Nurksulgudes on toodud näitaja väikseim ja suurim väärtus üle kõigi omavalitsuste

Omavalitsuste tuluallikate mitmekesisust iseloomustab Gini indeks, kus väärtus 1 viitab, et kõik tulud pärinevad ühest allikast ja väärtus 0 näitab, et tuluallikad on ühtlaselt jaotunud. Eesti omavalitsuste Gini indeks on vahemikus 0,88–0,93, mis näitab tugevat tulude kontsentreeritust. Aastate jooksul pole tuluallikate mitmekesisus selle näitaja järgi kasvanud. Vastupidi, omavalitsustes, mille sissetulekud olid varem mitmekesisemad, on indeks suurenenud, mis viitab tulude koondumise ühtlustumisele.

Omavalitsuste tulustruktuuris ei ole oluliselt kasvanud autonoomsete tulude osakaal, näiteks tulud maamaksust, kohalikest maksudest ja tegevustuludest, mille kujundamisel on omavalitsustel suurem otsustusõigus. OECD rõhutab, et omavalitsused toimivad tõhusamalt, kui elanikud tasuvad teenuste eest läbi omavalitsuste kujundatud maksude ja tasude, sest see suurendab vastutust teenuste pakkumisel.

Eestis on omavalitsuste tuluautonoomia teiste riikidega võrreldes madal – 2023. aastal moodustasid autonoomsed tulud keskmiselt 12% omavalitsuste kogutuludest, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 43%. Omavalitsuste lõikes varieerub autonoomsete tulude osakaal 5–39% vahel, kusjuures kolm neljandikku omavalitsustest jääb selle näitaja poolest alla 14% (vt joonis 3).

Joonis 3. Kohalike omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal, %
Allikas: Statistikaamet, tabel RR300. Arenguseire Keskuse arvutused

Autonoomsete tulude osakaal Eesti omavalitsustes on aastate jooksul vähenenud, langedes keskväärtuse järgi 14%-lt 12%-ni. Samas on nende tulude jaotus omavalitsuste lõikes muutunud ühtlasemaks, kuna varasemalt väiksema autonoomse tuluga omavalitsuste tulud on kasvanud pisut kiiremini kui suurema autonoomse tuluga omavalitsustel. Erinevuste vähenemine on aeglane – prognoosi järgi kuluks nende vähenemiseks poole võrra 11 aastat.


Allikad:

[1] Eurostat. Government revenue, expenditure and main aggregates (tabel:  gov_10a_main). Vaadatud 10.10.2024

Raportiga seotud uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.