Blogi

Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime tulemine – näiteks kliima soojenemisega kaasnevate äärmuslike ilmastikuolude suhtes kindlamate ehitiste konstrueerimine. Kolmandaks arenguvalikuks on pürgimus vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja seeläbi ennetada inimtekkelise kliimamuutuse kahjusid.

Eestil on hea potentsiaal haridustehnoloogia abil õpetajate nappust leevendada, ent takistusteks on napp koostöö eri osapoolte vahel ja riikliku pikaajalise perspektiivi puudumine haridustehnoloogia rakendamisel. Riigi eestvedamisel loodud adaptiivsed õppematerjalid ja õpihaldussüsteemid leevendaks kaasavast haridusest ja tugispetsialistide puudusest tulenevat ülekoormust, läbipõlemist ja ametist loobumise kavatsust.

Eesti ühiskond on tõstatanud arutelu, kuidas andmerakenduste ja tehistaibu abil luua senisest personaalsem riik.

Viis aastat tagasi koos ekspertidega Valitsemine 2030 uurimissuuna raames riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumeid luues võttis Arenguseire Keskus aluseks kolm võtmetegurit: riigivalitsemise tsentraliseerituse määr, eelarvepiirang ning otsustusprotsesside agiilsuse ja analüütilisuse suhe. Võtmetegureid kombineerides loodi viis stsenaariumit. Milliseks on kujunenud viimase viie aasta riigivalitsemise ja e-riigi arengud nimetatud võtmetegurite ja stsenaariumide valguses?

Enamik inimesi pole head peremehed oma andmejälgedele ega hooli, kes ja kuidas neid kasutab. Kuid andmetega seotud hoiakud tulevikus tõenäoliselt muutuvad tänu inimeste teadlikkuse kasvule tehisintellektist ning andmete majanduslikust väärtusest. Inimeste rangem kontroll oma andmete üle muudab senist andmemajandust.