Eesti maksusüsteem sai põhimõtteliselt valmis 2000. aastate alguses, kui kehtestati toona maailmas ainulaadne ettevõtte tulumaks, mida tuleb maksta üksnes ettevõttest välja võetud tulult. Lisades sellele Euroopa Liidu kontekstis madala maksukoormuse (33%, EL riikide keskmine on 41%) ning maksusüsteemi lihtsuse (Eestis moodustavad maksuerandid vaid 1% SKP-st, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja, näiteks Soomes on see 12% SKP-st), saame tulemuseks süsteemi, mis juba aastaid püsib rahvusvahelise maksukonkurentsi edetabeli tipus.
Blogi
Maailma geopoliitilisel kaardil tuleks arvestada vähemalt kolme erineva tulevikustsenaariumiga, mis Eestile tähendavad vähem või rohkem seotud käsi välis- ja majanduspoliitikas. Maailma kasvava blokistumise korral allutatakse majanduselu julgeolekuhuvidele ning Euroopa strateegilist autonoomiat ei õnnestu ellu viia.
Reaalajas toimuv andmevahetus hoiaks Eestis ettevõtetele ja riigile aastas kokku üle 200 miljoni euro ja 14 miljoni töötunni. Reaalajas toimiv maksuarvestus tooks säästule veel lisa ning vähendaks ekspertide hinnangul ka varimajandust ja maksukoormust.
Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks. Kogu hambaravi rahastamine maksaks riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.
Lennundust raputavad COVID-19 pandeemia ja rahvusvahelised keskkonnasäästu eesmärgid. Niigi õhukese kasumlikkuse päästmiseks on lennundussektori ettevõtted hakanud üle vaatama oma äriprotsesse ning otsima uusi tuluallikaid.
Euroopa Liidu ettevõtete innovatiivsed ärimudelid takerduvad sageli riskikapitali vähesuse ja pankade konservatiivsuse tõttu. Euroopa Liidu ja USA riskikapitali mahtude vahe on juba kümnekordne.
Seitse juhtivat tööstusriiki teatasid soovist kehtestada globaalsetele suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. Kui kehtestada sama määraga ettevõtte tulumaks kõigile Eesti ettevõtetele, siis tooks see riigieelarvesse aastas 300 miljonit eurot enam.
Koroonapandeemia ühe järeldusena on tulevikuriskide maandamiseks vaja Eestisse luua võimekus vaktsiinide tootmiseks. Samuti peaks pandeemiaga võitlemiseks kasutama geeniinfot COVID-19 riskigruppide senisest täpsemaks välja selgitamiseks.
Kahekümne aasta jooksul on Eesti elanike sünnihetkel oodatav eluiga kasvanud 8,4 aasta võrra, mis on kiireim tõus kogu Euroopa Liidus. Juba praegu on enam kui 50 000 inimest seotud oma lähedaste pikaajalise hooldusega, kiiresti vananev ühiskond suurendab lähitulevikus hoolduskoormust veelgi.
Eestis soosib huvihariduse maksusoodustus paremal majanduslikul järjel olevaid, vähesemate laste ja kahe lapsevanemaga peresid.